fbpx
Menüü

ATEXi keskkonnas töötamine: Viru Keemia Grupi kogemus

Töökeskkonnaspetsialist, kelle valduses on töökeskkonna ohutus, on tõenäolisemalt üks vastutusrikkamaid positsioone, iseäranis suures organisatsioonis paljude töötajate ja/või tervisele potentsiaalselt ohtlikus keskkonnas.

Vähesed töökeskkonnajuhid vastutavad aga igapäevaselt selle eest, et nende ettevõttes ei toimuks plahvatusi selle sõna kõige otsesemas ning ohtlikumas mõttes. Viru Keemia Grupi (VKG) töökeskkonnaspetsialist Ksenia Moskvina jaoks on aga just see tema argipäev.

Moskvina kirjeldas Tööohutuse ja töötervishoiu Trefil Viru Keemia Grupi kogemusi tööohutuse tagamisel plahvatusohtlikus töökeskkonnas.

VKG näol on tegu maailma suurima põlevkiviõli tootjaga. Kontserni kuulub ühtekokku seitse allüksust, kes praktiseerivad maailma pikimat põlevkivi väärindamise ahelat.

Erinõuded plahvatusohtlikule ATEX keskkonnale

Mõistagi on töö plahvatusohtlikus keskkonnas rangelt reguleeritud nii riiklike kui ka Euroopa kombineeritud standarditega, nende seas EVS-EN 60079-10-1:2016 ja EVS-EN 60079-10-2:2015, mis käsitlevad plahvatusohtlikke keskkondi, ja Euroopa direktiivid ATEX 95 ja ATEX 137. ATEX (Appareils destinés à être utilisés en ATmosphères EXplosibles) on rahvusvaheliselt tunnustatud standard, mis on loodud spetsiaalselt plahvatusohtlikele keskkondadele – see tähendab keskkonda, mida iseloomustab ühelt poolt atmosfäärirõhu all oleva õhu ja teisalt gaasi, auru, udu või tolmu kujul esinevate tuleohtlike ainete segu, milles pärast süttimist levib põlemine kogu ülejäänud segule.

ATEX 95 on mõeldud seadmete tootjatele ning määratleb seadmete spetsifikatsiooni plahvatusohuga atmosfääris, hõlmates nii elektrilisi kui ka mitteelektrilisi seadmeid. ATEX 137 on suunatud aga tööandjale, määrates tema kohustused järgnevates aspektides: plahvatuste ärahoidmine ja plahvatuskaitse, plahvatusohu hindamine, üldkohustused, plahvatuskaitse dokument, erinõuded töövahenditele jm. Seega esitab ATEX keskkond mitmeid eriväljakutseid.

Samm sammu haaval eesmärgini

Moskvina sõnul on standarditele vastamine ning töökeskkonna töötajatele võimalikult ohutuks muutmine VKG prioriteediks. Teekond selle eesmärgi suunas algas 2015. aastal, mil põlevkiviettevõttesse telliti audit teemadel:

  • plahvatusriski analüüs ning plahvatuskaitse dokument,
  • plahvatusohtlikus keskkonnas asuvate seadmete vastavus nõuetele,
  • plahvatusohu minimeerimine,
  • plahvatusohtlike töökeskkondade märgistamine nii personali kui ka külaliste jaoks.

Mis selgus auditist?

Muu hulgas selgus auditi käigus, et teps mitte kõik VKG töötajad ei tea, mis täpsemalt on ATEX ehk ilmnes selge vajadus üldise teavitustöö järele.

ATEX keskkonna auditeerimisele järgnes põhjalik seadusandlusega tutvumine, osakondade kaardistamine, hindamine ning tegevusplaani koostamine. Esimeseks suureks takistuseks osutus vene keelt kõnelevate spetsialistide nappus. Tänu võrgustikutööle siiski vastav juhendaja leiti, kes viis läbi ka põhjaliku väljaõppe. Sellele järgnes töö tehnoloogiliste reglementidega, märgistati tule- ja plahvatusohtlikud tsoonid, planeeriti tuletööde ning gaasiohtlike tööde ohutu korraldamine ja koostati tulekahju korral tegutsemise ning hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP). Lisaks toimusid ühisõppused kohaliku päästekomandoga.

Moskvina tõdeb, et kui teemaks on töökeskkonna ohutus, siis Eestil on selles osas veel palju arenguruumi, ent algus on tehtud. Ka VKG jätkab oma arendustööd – hetkel on neil käsil elektroonilise keskkonna loomine, kus kõik töötajad saaksid ise õppida ning sooritada enesekontrolliteste.

 

Illustreeriv pilt: Pexels.com.