fbpx
Menüü

Esmaabi korraldamine – seaduse muudatused!

Määrus „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks ja kõik esmaabiga seonduv tuuakse „Töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse“.

Millised on muudatused alates 2019?

ESMAABIANDJA MÄÄRAMINE

Enne 2019:

Määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja.
Alates 2019:

Määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu. Oluline on tagada töötajatele esmaabi.
Kommentaar: Tööandja roll on esmaabi tagamine. Soovitatakse valida esmaabiandja territoriaalselt eraldatud üksustesse ja suurte hoonete puhul mitu esmaabiandjat. Soovituslik on läbi mõelda ka süsteem ja see dokumenteerida, kuidas talitada siis, kui esmaabiandjat ei ole majas.

ESMAABIVAHENDID

Enne 2019: Oli antud kohustuslike esmaabivahendite loetelu
Alates 2019: Kohustuslik esmaabivahendite loetelu edaspidi puudub.
Kommentaar: Tagatakse soovituslik nimekiri aga tööandja valib esmaabivahendid ise, vastavalt enda tegevusvaldkonnale ja töö ohtlikkusele.

ESMAABIANDJA KOOLITAMINE

Enne 2019: Määratud esmaabiandjal tuleb läbida 16-tunnine väljaõppekursus ja üle kolme aasta täiendõppekursus.
Alates 2019: Korraldama esmaabiandjale omal kulul ja tööajal koolituse ühe kuu jooksul arvates tema määramisest ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel, makstes esmaabiandjale koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tööpäevatasu.
Esmaabiandjale ei pea koolitust korraldama, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist.
Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

ESMAABIANDJA ÜLESANDED

Enne 2019: Esmaabiandja tööülesandeid konkreetselt ei reguleeritud
Alates 2019: Esmaabiandja täidab järgmisi ülesandeid:
1) annab tervisekahjustuse korral esmaabi töötajale ja käesoleva seaduse § 1 lõikes 3 nimetatud isikule;
2) kutsub kiirabi;
3) kontrollib regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele.

Esmaabi teema kohta antakse ülevaade „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ §-s 132 sätestatud tööandja kohustustest töökohal esmaabi tagamisel. Tööandja kohustus on määrata töötajate hulgast vähemalt üks esmaabiandja ja korraldada talle asjakohane väljaõpe. Esmaabiandjate arv ettevõttes võib olla rohkem kui üks sõltuvalt töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikust jagunemisest ja tegevuse ohtlikkusest. Tööandja peab tagama esmaabivahendite kättesaadavuse igas tööga seotud olukorras, seda ka töökohas kasutatavates sõidukites. Koolitusel tuleb tutvustada esmaabiandja ülesandeid, milleks on anda kohest esmaabi vastavalt oma väljaõppele, kutsuda vajaduse korral kiirabi ning kontrollida regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele.

Esmaabi on vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse hoida kannatanu seisundit stabiilsena kuni lisaabi saabumiseni.

Mitu esmaabiandjat määrata?

Suures ja mitme töövahetusega ettevõttes võiks olla seetõttu mitu esmaabiandjat, kuna esmaabi tuleb tagada igal töötamise hetkel. On võimalik, et mitme esmaabiandja kohaolu on üks töökeskkonna riskianalüüsiga leitud vajalikke tööohutuse tagamise tegureid suures ettevõttes.

Esmaabikoolitus annab julguse aidata

Esmaabikoolitusel omandatud oskusi ja tegutsemisjulgust võib vaja minna hetkel, kui seda kõige vähem oodata oskad. Kas ettevõttes, bussipeatuses, või kodus.
Määratud esmaabiandja on vajalik läbida 16 tunnine väljaõppe koolitus. See koolitus annab vajalikud teadmised, kuidas terviserikke või õnnetuse korral inimest aidata. Lisaks sellele aitab koolitus ka teadlikuks saada vigadest, mida esmaabi vajava juhtumi puhul tihti tehakse. Peale 16-tunnise väljaõppekursuse läbimist tuleb esmaabiandjal iga kolme aasta järel läbida ka esmaabi täienduskoolitus. See nõue võib tunduda bürokraatlik, kuid esmase abi andmiseks vajalikke teadmisi ei lähe valdaval enamikul inimestest koolitusele järgnevate aastate jooksul vaja. Sel hetkel, kui tõesti on vaja kiirelt ja teadlikult tegutseda, ei pruugi aastaid tagasi koolitusel omandatu enam meeles olla. Kasulik info väärib kordamist ja kordamine aitab õpitul vajalikul hetkel meeles püsida.

Esmaabiandja peab säilitama kriitilises olukorras rahu ja toimima koolitusel õpetatud viisil. Kõigepealt hinnates olukorda ning sellest lähtuvalt otsustades edasised sammud. Iga olukord on erinev.
Arstiabi vajava esmaabijuhtumi korral on kohe vaja informeerida häirekeskust, helistades numbrile 112.
Kui esmaabiandjal on vaja jääda kannatanut abistama, on tarvis hetkega leida teine inimene, kes häirekeskusesse helistab. Kõne võib kujuneda oodatust pikemaks ja ühe käega telefoni hoides on keerukas aidata abivajajat, näiteks hoides õigel kohal rõhtsidet või siduda haava.
Häirekeskusesse helistades tuleb öelda
• mis juhtus?
• kus juhtus?
• kellega juhtus?

Häirekeskuse spetsialist küsib täpsustavaid küsimusi ning tõenäoliselt palub mõneks hetkeks veel liinile jääda. Kõne lõpetamine on lubatud ainult tema loal.

Kõiki töötajaid on vajalik esmaabiandja kontaktidest teavitada. Samuti tuleb töötajaid informeerida, kui ettevõttes vahetub esmaabiandja kohustusi täitev inimene. Esmaabi andmise koolituse läbinud isik peaks olema kõigile kaastöötajatele äratuntav nii nägu- kui ka nimepidi. Nii saadakse vajadusel abi kiiremini, sest osatakse kohe pöörduda õige inimese poole.

Esmaabiandja koolitust reguleerib järgmine määrus:
„Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“

Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sh kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;
2) eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sh infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);
3) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sh elustamisaparaadi AED kasutamine);
4) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sh nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused;
5) esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral;
6) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
7) esmaabi äkkhaigestumise (nt epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;
8) esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.

Esmaabiandja täienduskoolituse kestus on kuus akadeemilist tundi.
Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses viib läbi tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.

Kas autokooli tõend sobib?

Määruse § 3 lõike 4 sätestab erisuse esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse läbimisele. Juhul kui esmaabiandjaks määratud töötaja on hiljuti läbinud määruses sätestatud esmaabiandja koolitusega samaväärse koolituse (näiteks mootorsõidukijuhi koolituse, mis on samuti 16-tunnine), siis ei pea esmaabiandja uuesti läbima määruses sätestatud esmaabiandja koolitust ja võib olla töökohal esmaabiandjaks. Küll aga peab tööandja tagama, et esmaabiandjaks määratud töötaja läbiks vähemalt iga kolme aasta tagant täienduskoolituse. Sama põhimõte kehtib täienduskoolituse osas ehk kui esmaabiandja on hiljuti läbinud samaväärse koolituse, siis ei pea ta uuesti läbima määruses sätestatud täienduskoolitust. Samas tuleb tagada, et esmaabiandja läbib täienduskoolituse iga kolme aasta tagant