Menüü

Ettevõtte riskianalüüsi koostamise enamlevinud vead

Ettevõtte riskianalüüs on kohustuslik kõikidele ettevõtetele ja asutustele, kus on vähemalt 1 töölepinguline töötaja. Tööandjal on võimalik valida, kas ta koostab oma analüüsi ise või ostab vastava teenuse sisse väliselt koostööpartnerilt.

Toome siin välja enamlevinud vead, mida enda praktika jooksul oleme märganud taas ja taas.

Missugused vead need siis on?

 

Puudub selge metoodika

Ettevõtte riskianalüüsi koostamiseks võib valida sobiva enda poolt soovitud metoodika, kuid sõltumata metoodika valikust peab see olema analüüsis välja toodud. Enamlevinud on Briti Standard 8800:2004 või Queenslandi mudel.

Eestis kasutatakse peamiselt Briti Standard 8800:2004 metoodikat. 

Metoodika annab kõigile lugejatele ühtse arusaama, mille alusel on riskitasemed tekkinud. Mõlema metoorikaga hinnatakse ohtude esinemise tõenäosust ja tagajärgede raskust. Erinevus on metoodika ülesehituses.

 

Puudub selge ülesehitus

Riskide hindamise analüüsi saab koostada kas ametikoha- või seadmepõhiselt.

Meie soovitus on ehitada riskianalüüs üles ametikohapõhiselt, kuna tervisekontrolli korraldades on vaja töötervishoiuarstile näidata, missugused ohud antud ametikohal esinevad.

Kui aga on tegemist tööstusvaldkonnaga, kus üks töötaja töötab erinevate seadmetega, siis on soovitav analüüs üles ehitada seadmepõhiselt, sest iga seade ja sellega töötamine hõlmab endas erinevaid ohte. Kõik võimalikud ohud on vaja analüüsis detailselt ära kirjeldada.

Eelkõige on oluline, et koostatud analüüsist saab iga tööpositsiooni kohta teada, missugused on just tema tööga seotud ohud.

2017. detsembris puutusime kokku ühe analüüsiga, mille ülesehitus oli ruumipõhine. Mis oli sellise ülesehituse puhul peamine mure?

Esiteks olid võimalikud ohud ainult osaliselt välja toodud, st osa ohutegureid ei olnud saanud hinnangut või arvati, et nendega on kõik korras.

Teiseks ei olnud aru saada, keda töötajatest konkreetne oht puudutab. Riskitase oli määratud ruumile üldiselt, mitte ohutegurile.

Ruum ise ei olegi töötajale ohtlik, ohtlikuks võivad osutuda mõned üksikud kõigist ruumis peituvatest ohtudest.

 

Ohutegurite puudulik määramine

Töökeskkonna riskide analüüsis peab välja tooma kõik ohutegurid, mis vähemalgi määral võivad töötajat mõjutada. Kui on mingeid ohutegureid, mis tõenäoliselt sel töökohal ei esine, siis tulebki see niisugusel viisil kirja panna. 

Analüüsisime 2017. novembris üht kohtujuhtumit, mille põhjal esines analüüsis puuduseid. Üheks riskide hindamise analüüsi puuduseks oli, et teatud ohud olid jäänud hindamata. Tööandja hinnangul neid ohte tema meelest ei esinenud, kuid kohus tõlgendas, et nende ohtude peale ei oldud isegi mõeldud.

 

Puudub ohutegurite analüüs

Iga ohutegur vajab analüüsi selgitamaks, kas ohutegur kujutab endast ohtu töötaja tervisele. Nii on iga ohuteguri kohta vaja välja tuua ALLIKAS, KESTUS ja TASE.

Allikas on tegur, mis või kes põhjustab konkreetset ohtu. Müra kui ohuteguri puhul on allikas näiteks mõne seadme poolt tekitatud müra või inimeste omavaheline jutustamine.

Sundasendi puhul on allikaks ühe näitena istuv tööasend, pea ettepoole kallutatud.

Kestuse puhul tuuakse välja, kui kaua on töötaja tööpäeva jooksul ohutegurist mõjutatud – kas ohutegur mõjub terve tööpäeva vältel või alla poole tööajast?

Taset näitavad ohutegurite mõõtmised. Kui meil on võimalik ohutegurit mõõta, siis toome ka selle välja. Tase annab meile aimu, kui tugevalt antud ohutegur töötajat mõjutab.

Näiteks müra puhul on piirnormiks 80 db müratase. Sellest kõrgema müra mõõtmise tulemuse korral töökeskkonnas peab tööandja vastavaid meetmeid kasutusele võtma. Teisisõnu kui mõõtmiste tulemusena on selge, et müra või muu ohutegur on üle piirnormi, siis tuleb vastavalt tegutseda.

 

Kui riskide hindamise analüüsis puuduvad ülalnimetatud vead, siis võib sellega rahul olla. Selline analüüs annab hea ülevaate, mis olukord valitseb töökeskkonnas.

 

Detailne analüüs näitab teed parema töökeskkonnani

Ettevõtte riskianalüüsi koostamise kui protsessi käigus tulevad välja murekohad. Kontoritöötajate valgustus on ebapiisav, töötajad töötavad pikalt sundasendites, jne. Tööandja kohustus on murekohtadega tegelema.

Analüüsist selguvat ignoreerides jäävad keskkonda ohutegurid, mis kujutavad endast kõrgendatud riski töötajate tervisele. Nii võib pikas plaanis töötajal sõltuvalt tema tööst välja kujuneda kutsehaigus või isegi juhtuda tööõnnetus. Sellised olukorrad võivad tööandjale tulevikus kohtukulude ja hüvitiste näol kalliks maksma minna.

Lisaks muidugi aitab analüüs koos sellejärgse kitsaskohtadega tegelemisega parandada töötajate heaolu ja turvatunnet töökohal. See väljendub otseselt paremates töötulemustes.

Tundes ennast oma töökohal igati hästi, suunab töötaja kogu oma energia töötegemisele. Kui aga töötajal töökeskkonna teguritest tulenevalt selg pidevalt valutab, siis tegeleb töötaja märkimisväärse osa tööajast endale parema asendi leidmisega. See tähendab ka madalamat tulemuslikkust, kui antud töökohal võimalik on.

Ainuüksi seadusega nõutud riskide hindamise analüüsi tegemine ei päästa tööandjat tulevikus vastutuse kandmisest.

Ettevõtte riskianalüüs vajab lisaks faktile “Tehtud!” ka piisavat detailsust. Võta julgelt ühendust, kui soovid meiega sel teemal nõu pidada.

 

Lae alla kasulikud tasuta vormide näidised

Vaata lähemalt tasuta vormide näidiseid – need aitavad töötervishoiu ja tööohutuse juurutamisega Sinu ettevõttes.

Tagasi nimekirja

Tasuta artikkel:

3 sammu, mida teha, et dokumendid ettevõttes korras oleks!

Loe kohe