Menüü

Isikukaitsevahendid kui töötajate kaitseinglid

Isikukaitsevahendid on olulised abimehed töötajate kaitsmisel keskkondades, milles töötamine võib kujutada ohtu tervisele. Ning kõige ootamatumal hetkel võib korrektselt kasutusel olevast kaitsevahendist kujuneda kaitseingel.

Nii tööandja kui töötaja peavad olema teadlikud, missuguseid isikukaitsevahendeid töökeskkonnas kasutada, ning missugune kasutamisviis on korrektne.

Vahel on töötajatel isikukaitsevahendite kasutamise osas negatiivne hoiak, mille põhjuseks tuuakse valdavalt kaitsevahendite ebamugavust ja tülikust. Siiski on kaitsevahendid vajalikud turvalisuse tagamiseks, ning sel teemal on vaja omada ettevõttes kõigile teadaolevat ühest seisukohta.

Kaitsevahendid on jaotatud erinevatesse kategooriatesse vastavalt keha piirkonnale, millele need kaitset pakuvad. Alljärgnevalt anname lühikese ülevaate nende liigitamisest.

 

Peakaitsevahendid

Tänapäevased peakaitsevahendid on väga heal tasemel, ning kaitsevad pea- ja kaelapiirkonda võimalike vigastuste eest, mis võivad tekkida kukkumise või löögi tagajärjel.

Üldtuntud kaitsevahend on kiiver, mille kandmine on kohustuslik tööpiirkondades, kus esineb kõrge peavigastuste oht tulenevalt tööprotsessist. Töötamine kõrgustes ja töötamine erinevate tõsteseadmetega on kaks enimtuntud näidet.

Kõrge riskitasemega töödel peavad kaitsekiivrid vastama Euroopa Standardi EN 397 nõuetele – see standard määratleb tööstusliku kaitsekiivri omadused.

Sõltuvalt valdkonnast võib kiivri asemel pakkuda piisavalt kaitset ka turvamüts. Kas kiivri saaks mütsiga asendada? See selgub detailsest töökeskkonnas läbi viidud riskianalüüsist.

 

 

Kuulmiskaitsevahendid

Kuulmiskaitsevahendid nagu kõrvaklapid ja kõrvatropid kaitsevad kõrvu ennekõike ümbritseva valju müra eest, mis võib tekitada aja jooksul kuulmiskahjustusi. See võib viia kutsehaiguseni, mis avaldub aastaid hiljem.

Kõrvatropid kaitsevad niisamuti müra eest, kuid oluline on ka nende omadus kaitsta töötaja kõrvu sinna sattuvate keskkonnas lendlevate osade eest. Sellised juhtumised võivad tekitada ebamugavust, harvemal ja halvemal juhul kõrvapõletikku või pikaajalisemate tagajärgedega trummikile vigastust.

 

Silmade- ja näokaitsevahendid

Silmade- ja näokaitsevahendite alla kuuluvad prillid, maskid ja kaitsevisiirid. Kaitsevisiire on ka kiivrite külge installeeritavaid. Sellisel juhul on kaitstud nii pea kui ka näopiirkond.

Kaitseprillid kaitsevad silmi võimalike ootamatus suunas lendlevate osakeste eest. Prillid oma omadustelt ei pruugi kaitsta silmi kemikaalide või peene tolmu eest. Sellisel juhul tuleb kasutada kaitsemaski, mis tagab parema kaitse antud olukordades.

Töökeskkonnas tasub töötajatel “käe sisse” harjutada prillide või teise silmakaitsevahendi ette panek alati enne tööle asumist. Kasvõi enne iga väiksematki tegevust, millega kaasneb oht.

Hetkeks töökojas puurpingi töölepanek või kiirelt sellel ainult ühe pisiparanduse tegemine on olukorrad, mil silmakaitsevahend kipub tihti ununema.

 

Hingamiskaitsevahendid

Hingamiskaitsevahendid kaitsevad hingamisteid mürgiste aurude ning gaaside eest töökeskkonnas.

Kaitsevahendid nagu tolmumaskid ja hingamisaparaadid hoiavad ära toksiliste ainete, gaaside ning osakeste sattumise hingamisteedesse.

Hingamisaparaadid tagavad töötajale vajadusel ka hingamiseks vajaliku hapniku, kui õhus hingatav hapnik pole piisavalt puhas või hõlpsasti kättesaadav.

 

Käte ning käsivarte kaitsevahendid

Käte ning käsivarte isikukaitsevahenditena kasutatakse kindaid ning kätiseid.

Need kaitsevad käsi ennekõike sisselõigete ja marrastuste eest, kui on vaja teha tööd teravate tööriistadega, või juhtida käsitsi paika suuri materjalikoguseid.

Heaks kaitseks on kindad ning kätised ka hetkeliste kõrgete temperatuuride eest.

 

Jalgade kaitsevahendid

Jalgade kaitsevahendite alla kuuluvad töö- ja turvajalanõud, mis oma omadustelt on loodud jalgu kaitsma. Turvajalanõudest teatakse enamasti, et neil on tugevdatud ninaosa, mis kaitseb varbaid võimalike vigastuste eest.

Turvajalatseid on erinevaid, kasutamiseks erinevates valdkondades. Näiteks antistaatilise tallaga jalanõud maandavad ootamatute staatiliste sädemete tekke riske, mis võib kahjustada tundlikke ja kalleid töövahendeid.

Välitingimustes on paljude töötajate asendamatuteks abimeesteks libisemisvastased jalanõud, millega on libisemise oht ning tugevdatud pahkluuosaga saabaste puhul ka jala väänamise oht viidud miinimumini.

 

Üldine kaitseriietus ning rindkere- ja kõhukaitsevahendid

Isikukaitsevahendite üldise ning kõhukaitsevahendite kategooriasse kuuluvad tööriided ning põlled.

Kaitsepõll kaitseb kõhu ja rindkere piirkonda näiteks sädemete, liigse vee või keevitusjääkide sattumise eest töötaja kehale.

Üldise kaitseriietuse alla käivad tööriided, mis kaitsevad külma, määrdumise ja võimalike tervisekahjustuste eest.

 

Kahjuks ei taga töötajate turvalisust pelgalt isikukaitsevahendid, vaid nende korrektne kasutamine. Vaid siis saab kaitsevahendist olulisel hetkel kasutajale kaitseingel.

Kaitsevahendite tüüp ja vajadus selgub ettevõttes läbi viidud kaasajastatud riskianalüüsist.

Tööandja kohustuseks on juhendada töötajaid vajalike isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise osas. Instrueerimata töötaja riskib võimaliku tervisekahjustusega, ning tööandja võimalike seadustest tulenevate tagajärgedega.

Üks võimalus vajalike isikukaitsevahendite kasutamist õiges ruumis, õigetele inimestele ja vajalikul hetkel meelde tuletada on tööruumi seinale tööohutusplakati tellimine.

Panustame üheskoos vajalike kaitsevahendite kasutamisse – oleme eeskujudeks enda valdkonnas!

 

Lae alla kasulikud tasuta vormide näidised

Vaata lähemalt tasuta vormide näidiseid – need aitavad töötervishoiu ja tööohutuse juurutamisega Sinu ettevõttes.

Tagasi nimekirja

Tasuta artikkel:

3 sammu, mida teha, et dokumendid ettevõttes korras oleks!

Loe kohe