fbpx
Menüü

Kaugtöö võimalused ja väljakutsed

1960ndatel peaasjalikult programmeerijate seas levinud töövormist, kus töötajalt ei oodatud kellast kellani kontoris istumist, on praeguseks saamas enesestmõistetav tööviis pea igas sektoris.

Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Kärt Kinnas selgitas tööohutuse ja töötervishoiu Treffil peetud ettekandes, et tänapäeva avatud maailmas ei pruugi kaugtöö seisneda pelgalt kodukontoris töötamises, vaid üha enam kohtame ka nii-öelda diginomaade, kes rändavad riigist riiki, töötades igapäevaselt ühe konkreetse, paikse ettevõtte heaks.

Mis on kaugtöö?

Kaugtöö all peetakse silmas tööd, mida tehakse väljaspool tööandja ruume, kasutades selleks IT-vahendeid. Kõlab väga lihtsalt, ent tegelikult esitab kaugtöö väljakutseid nii tööandjale kui ka töötajale.

Kuidas arvestada tööaega?

Kuidas tagada töökeskkonna ohutus?

Millist suhtlusplatvormi kasutada, et infovahetus oleks kiire ning tõhus?

Kuidas hoida kaugtöötajat meeskonnaliikmena ka sotsiaalses mõttes?

Kaugtöö annab ettevõttele võimaluse selgelt läbi mõelda ning kirja panna nii tööandja kohustused kui ka töötaja kohustused.

Kuidas tagada töötervishoid kaugtöö keskkonnas? Siin on abiks tööohutuse konsultatsioonid.

 

Kaugtöö poolt ja vastu

  1. aastal tegi Arenguseire Keskus uuringu, mille järgi on iga viies töötaja teinud või tegemas kaugtööd. Antud statistikasse on kaasatud vaid töölepinguga töötajad ehk selles ei kajastu vabakutselised. Mõistagi oleneb kaugtöö ka töö iseloomust ning on ametikohti, kus seda ei saa pakkuda. Uuringust selgus, et kaugtööd teevad eeskätt juhid (üle 40%), kellele järgnevad valdkonnaspetsialistid.

Üldjoontes on aga asukohavaba töötamise trend kasvav ning selleks on ka põhjust – kaugtööl on mitu eelist, muu hulgas:

1) produktiivsuse kasv – uuringud kinnitavad, et kaugtöötajad teevad rohkem tööd ja saavad tööga varem valmis;

2) töö- ja pereelu tasakaal – töötajad planeerivad tööaega individuaalsete vajaduste järgi (saab arvestada laste päevakavaga, käia ise trennis, koolitustel jm);

3) pühendumus – töötajale pakutakse vabadust ja vastutust, usaldus suureneb;

4) kulude kokkuhoid – kontori halduskulud vähenevad (ei pea koristajat nii sageli kutsuma), töötajad hoiavad kokku nt transpordikulude ja tööriiete pealt.

Peamiste väljakutsetena toodi esile kommunikatsiooniprobleeme, puudulikku IT-tuge, töö- ja pereelu piiride hägustumist, sotsiaalset isolatsiooni, ületöötamist (puudub selge töö- ja puhkeaja piir), aja planeerimist, aga ka (tööandja) usalduse puudumist. Tõepoolest, kaugtöö eelduseks on usaldus meeskonnas. Kinnas soovitab tööandjal lähtuda siinkohal põhimõttest: värba inimesi, keda usaldad, ja usalda inimesi, keda värbad. Kaugtöö võimaldamine eeldab harjumuspärase mõtteviisi muutumist – kas juhil on vaja garantiid, et kõik töötunnid saavad korralikult tehtud või pigem seda, et tulemused on saavutatud?

Kaugtööl on abiks pilvetehnoloogia ja mentorid

Nagu muutume meie, muutub ka keskkond meie ümber. Juba praegu on palju tööriistu, mis aitavad kaugtöö väljakutsetega toime tulla. Kuna asukohast sõltumatu töö eeldab IT-vahendite kasutamist, tasub katsetada erinevaid pilvetehnoloogiaid (näiteks Dropbox ja Google Docs materjalide jagamiseks ja ühiskasutamiseks, Trello ja Slack planeerimiseks ja veebipõhiseks koostööks, meeskonnasuhtluseks).

Kindlasti on alustavale kaugtöötajale abiks mentor, kellega koostöö annab kindlustunnet tegelikult nii tööandjale kui ka töötajale. Tööelu portaalist leiab muu hulgas riskide hindamise dokumendi, mis on aluseks (ka kaug)töökeskkonna planeerimisel ja jälgimisel.

Kinnas rõhutab, et olulisim on siiski tööandja ja töötaja vahelise suhtluse läbipaistvus ja mõlema osapoole ootustel põhineva selge kokkuleppe sõnastamine. Tööandja kohustused näevad ette muu hulgas seda, et töökeskkonna ohutus oleks tagatud; töötaja kohustused on suunatud töötulemuste saavutamisele. Inimesed on erinevad ning lähtuma peaks eeskätt sellest, mida töötaja vajab, et oma tööd hästi teha.