fbpx
Menüü

Kuidas naasta ohutult kontorisse-töökohale?

Juba on tunda seda põnevust ja suurt ootusärevust – lõpuks saab tagasi kontorisse-töökohale ja korralikult töö tegemisele keskenduda ja kolleegidega koos olla. Samas, kui varem ei olnud kodukontor töötamise kohaks, võis kodukontoris hoopis väga meeldima hakata ja töökohustused said korrektselt teostatud, justkui ei tahakski midagi muuta. Kindlasti võime põrkuda ka hirmuga, kuna nüüd astume kolleegidega kontakti ja samadesse ruumidesse. Hirmuga haigestuda. Samas teame, et koroonaviirus ei kao kuskile. Saame teadlikult tegutseda, et nakatumust ennetada.

Nüüd, kus on kontorisse tagasi minek, on kindlasti paika pandud tegevused, mida nüüd kiirelt täitma tuleb asuda. Tõenäoliselt juhtub see, et peale pikka kodukontoris viibimist on üksteise päriselt nägemise rõõm nii suur ja juba tahaks teistelt küsida “kuidas sul kodukontoris läks?”. Või sukeldutakse hoopis kohe enda tegevustesse, kuna lõpuks saab rahulikult tööd teha. See kõik on nii inimlik.

Töökohale naasmise eelduseks võiks olla:

  • Olen terve!
  • Mul ei ole haigustunnuseid (nohu, köha, palavik – kui on, konsulteerin enne töökohale naasmist perearstiga ja teen vajalikud uuringud)!
  • Ma ei ole viimase 14 päeva jooksul haigestunud/teadaolevalt haiguskahtlusega inimesega kokku puutunud!
  • Võtan vastutuse enda hügieenikäitumise eest!

 

Vaatame nüüd, millele tuleks tähelepanu pöörata töökohale naasmisel.

Turvatunne – rääkige läbi, mida töökohale tulija vajab, et ennast turvaliselt tunda, millised on tema hirmud, millised on tema ettepanekud? Näiteks töökoha puhastamise plaan/hügieeni juhise täitmine, käte puhastusvahendite tagamine, töökohtade asetuse muutmine jms.

Juhil tuleks selgitada, millised on töökohal rakendatavad meetmed ohutuse tagamiseks.

Vaimse tervise toetamine – eriolukord, kodus töötamine ja haigestumise hirm on kindlasti jätnud oma jälje. Väga tähtsal kohal on toetav ja julgustav meeskond. Töötajale tasub anda võimalus rääkida psühholoogiga-terapeudiga, et paremini toime tulla. Antud teenus võiks olla tööandja poolt hüvitatud. Vaimse tervise toetamise kohta saad lugeda siit.

Vastutuse võtmine enda ja kolleegi eest– tuleb arvestada, et iga kolleegi tegevus on tähtis ühise eesmärgi saavutamisel. Kui näiteks keegi jätab käed pesemata või tuleb haigena tööle, võib see mõjutada väga paljusid kolleege.

Võta esimesed päevad vabalt – Ära lepi kokku kohtumisi-koosolekuid. Koosolekute pidamine võiks siiski hetkel veel jääda veebi. Kui aga teha kontaktset koosolekut, tuleks jälgida hügieeni reegleid sh distants 2 m. Võta endale aega, et jõuaksid taas tavakeskkona töö lainele häälestuda, pole vaja kohe kiirustamisega enda stressi tekitada 😊

Üks samm korraga, enda hoidmine ja positiivne meel on need, mis tulemused toovad.

Ära unusta ennast tööle – pane paika päeva tegevuste eesmärgid, teosta planeeritud tegevused. Keegi on kunagi toredast öelnud: „ Ära muretse, töö ootab sind homme ka“. Seega lõpeta tööpäev õigel ajal, ära võta tööd koju kaasa, sest kodused soovivad samuti tähelepanu. Lisaks vajad aega ka endale, et puhata.

Lõuna ja pausid – väldi avalikus kohas lõunatamist. Võta tervislik lõunasöök ja näksid tööle kaasa. Leppige kokku, mitmekesi käite korraga lõunatamas puhkeruumist. Võiks lähtuda hetkel kehtivast põhimõttest – 2 m vahe hoidmise võimalus ruumis määrab inimeste arvu ruumis.

Riskianalüüs – vii töökohal läbi uuendatud riskianalüüs. Selle kohta saad lugeda siit.

Hügieen – loob turvalisema tunde! – looge ja pange toimima hügieeni juhis. Pange paika, kuidas ja millise sagedusega teostatakse tööpindade puhastamist sh kohvinurga seadmed, tualettruum, käepidemed, lülitid, klaviatuurid-telefonid jms, lauapinnad, töövahendid jt kokkupuute pinnad nt autorool.

Kui puhastusteenust ostetakse sisse, uurige, kuidas ja kus puhastustöid täpselt teostatakse. Siin ei tasu eeldada, et ju puhastatakse korrektselt nagu me ootame. Inimesed on erinevad, ka nende suhtumine töö kvaliteeti! Puhtuse mõiste on meie kõigi peas erinev, seetõttu on vajalik paika panna aluspõhimõtted-kokkulepped, kuidas mõistetakse puhtuse tähendust. Kui aga töötajal endal on kohustusi seoses tööpindade puhastamisega, rääkige läbi kuidas neid tegevusi teostada.

Hea hügieeni tava lihtsad komponendid:

  • kätepesu enne/peale välikeskkonnas käimist-tagasitulekut;
  • teadlik aevastamine st aevastamine salvrätikusse, käisesse;
  • näo katsumine vaid pestud kätega;
  • tihedamini näoga kokku puutuvate riideesemete pesemine;
  • haigustunnuste korral tööandja teavitamine ja lahenduse leidmine koju jäämiseks;
  • enda töövahendite pindade nt klaviatuur, telefon, autorool jms. puhastamine.

Kommunikatsioon – Rääkige loodud kokkulepped läbi. Lihtsalt juhise laiali saatmine ei tööta. Iga juhi kohustus peaks olema enda tiimile kokkulepitud lähtekohad edastada ja kuulata kolleegide mõtteid-vastata tekkivatele küsimustele. Nii on suurem tõenäosus, et kõik saavad edastatud põhimõtetest sarnaselt aru ja võtavad kokkuleppeid tõsiselt.

Õhuvahetus – vaadake töökohal üle õhuvahetuse kvaliteet. Hea enesetunde ja ka saastest, nt haigustekitajad, puhta õhu tagamiseks on tähtis ventilatsiooni efektiivsus ja õhuvahetus.

Töökoha kohandamine – vajadusel muutke töökohtade asetust selliselt, et täidetud oleks 2m reegel. Mulle tundub, et au sisse tuleb taaskord kabineti lahendus või avatud kontori jagamine tsoonideks, mis on seintega eraldatud. Seinte olemasolu tõkestab näiteks hooletult aevastamisel haigustekitajatega piiskade levikut. Töökorraldus, kus töötaja valib hommikul uue töökoha, tuleks hetkel pausile panna. Igal töötajal võiks olla konkreetne töökoht, et vältida võimalikku haigustekitajate levikut. Avalikes kohtased kontakti minimeerimine plastsirmiga ja distantsiga.

Haigestunud kolleegi koju jäämine – pange paika süsteem, kuidas toetate haigustunnustega töötaja koju jäämist nt esimeste haiguspäevade hüvitamise süsteem jms.

Antiseptikute olemasolu – arutlege töötajatega, kus võiksid olla kõige paremad antiseptikute asukohad, arvestades tööprotsesse ja töötajate liikumistrajektoore. Pange paika süsteem, kes jälgib antiseptikute olemasolu.

Isikukaitsevahendid – mõelge läbi, milliste tööprotsesside teostamisel vajatakse isikukaitsevahendeid nt kliendikohtumised siseruumides, klienditeenindajad jt. Kindlasti tuleb teostada isikukaitsevahendite kasutamise väljaõpe, et töötajad oskaksid neid eesmärgipäraselt kasutada.

Samas ei saa pahaks panna, kui mõni kolleeg tõsiselt kardab haigestuda ja soovib seetõttu kanda hingamisteede kaitsevahendit.

Õigus oma vaatele/hirmule – igal inimesel on õigus enda vaadetele ja õigus hirmu tunda. Ei tasu teist inimest naeruvääristada või vähem tähtsustada, kui tema vaated ei lähe sinu omadega kokku. Erineva vaatega tuleb arvestada, et saaksime keskenduda töö tegemisele, mitte üskteise halvustamisele ja hinnangute andmisele. See ei vii edasi, vaid loob pinnase suhtlusprobleemide tekkeks. Olgem mõistvad üksteisega. Igaüks ootab toetust ja mõistmist. Kui loome turvalise suhtluskeskkonna, saame üksteisega avatult ja ausalt suhelda. Nii loome pinnase hoopis tulemuslikule koostööle ja toredale ning turvalisele õhkkonnale.

Märgistusi töökohale: https://www.signiti.com/koroona/

 

Teksti koostas: Kristi Jõeorg