Menüü

Kuidas veenda töötajaid järgima tööohutusnõudeid?

Kuidas veenda töötajaid järgima tööohutusnõudeid, kasutades selleks levinud müügitaktikatega, tutvustas 2018. aasta alguses toimunud Tööohutuse ja Töötervishoiu Treffil elavalt ja lõbusalt Romet Nael.

Romet Nael on Kasvu Agentuuri peakoolitaja. Romet omab pikaajalist müügi- ja juhtimiskogemust ning tema koolitused põhinevad praktilistel teadmistel ja tehnikatel, mis on edukalt rakendatavad ning toimivad Eesti oludes.

 

Millistest tööohutusnõuetest tuleb kinni pidada?

  • Reeglid, standardid, nõuded, juhendid
  • Kiiver
  • Kaitseprillid
  • Kuulmiskaitsevahendid
  • Hingamiskaitsevahendid
  • Kaitseriided
  • Turvajalanõud
  • Kaitseseadised
  • Pausid

Müük ei pea tähendama „pähemäärimist“, vaid pigem hoolimist, abistamist ning ka mõjutamist. Seda kõike ka töökohal. Kui keegi väidab, et müük on jama ja müümine ka, siis ta tõenäoliselt ei tea, millest ta räägib.

 

Mõjutusviisid

Müüki tehes peab teist inimest suutma mõjutada erinevate viisidega, mis paneks teda mõistma, et peab hoolima endast. Ning, et ta tahaks neid ettevaatusabinõusid kasutada.

Tihtipeale ei peeta ohutusreeglitest kinni seetõttu, et ollakse laisad, mugavad ning mõeldakse, et „minuga niikuinii midagi ei juhtu“.

Eriti tõrjuvad on igasuguste uute nõuete ja reeglite osas nn iseteadja tüüpi inimesed.

Nende põhiväljenditeks on: “ma ei taha…” “mulle ei meeldi!” jne.

Töötaja mõtteviisi saab muuta sisemiselt kogemuslikult või väliselt autoriteetse isiku, enesearengu kaudu.

Kui inimesel on olnud halb kogemus, siis seda enam korrata ei taheta.

Töötaja jaoks autoriteetne isik aga võib mõjutada oma jutuga – müüa töötajale ohutusnõuete kasutamise vajalikkuse maha.

 

Tööohutusnõudete pikk müük

Kõigepealt tuleb luua kontakt ning hoiak ei tohi seejuures olla müügimehelik, sest jutuajamine tuleb tõsine.

Tuleks alustuseks öelda lihtsalt: „Tahaksin sinuga rääkida sel teemal, ole hea, leia aega ja räägime.“ Püüa seda vestlust alustades olla positiivse hoiaku ja suhtumisega.

Seejärel kaardista olukord: esita baas- ja suunavaid küsimusi.

Nagu näiteks: “Kuidas sa seni oled teinud või käitunud oma tööd tehes?”

Siis võta kasutusele suunavad küsimused: “kui oluline on sinu jaoks, et sinu pere kuuleks sinu juttu ka mõne aasta pärast?” Või: “Kas sa tahad et sina kuuled neid paari aasta pärast?” “Kui tõenäoline on, et sellise müra ja tolmu juures võib kahjustuda sinu nägemine või hingamine?”

Selliste küsimustega suunad töötaja juba õigete vastuste poole.

Oluline sõna – KOGEMATA! Kui küsida töötajalt – kas kogemata võiks juhtuda ka selline asi, siis ei saa ta hakata vastu ajama, sest no kogemata võib ikka juhtuda.

Kui olukord on selgeks tehtud, tutvusta plaani ning millist kasu saab sellest töötaja. Et „müük“ lõpetada, küsi töötajalt: “Oleme kokku leppinud?”

Enamasti tuleb sellele ka positiivne vastus.

 

Lühike müük

Teavita, informeeri, tutvusta ja ütle oma idee – seda saab teha 1 lausega.

Näiteks: Meie majas kasutame me selle töö tegemiseks neid ja neid ohutusvahendeid….

Viita olulisusele ja saadavale kasule – 1 kuni 3 lauset, julgusta inimesi õigesti toimima. Lõpuks küsi viisakalt ja taktitundeliselt otsuse järele: “Oleme kokku leppinud?”

 

Vastuväited vs kehtestamine

Tunnusta, mõista – jah, ma saan aru …

Väljenda seisukohta – samas me peame toimima teisiti …

Põhjenda – sest seadusega on ette nähtud …

Kirjelda oma ideed – kuid nüüd me teeme nii, et …

Kehtesta – oleme kokku leppinud …

 

Maha müümata ohutusidee tagajärjeks on mitmed ohud…

Kui ikkagi inimesed ei tee vajalikke asju või tegevusi, milles kokku lepiti, siis on ettevõttel järgmised ohud: kohtuasi, trahvid, rahaline väljamakse, ettevõtte maine langus, vähenenud töötootlikkus, tööjõu lahkumine, uute inimeste õppekulud, töötajal kodus probleemid.

 

Seisame iga elu eest

Eesti on nii väike riik, et tuleb seista iga elu eest, et ei juhtuks õnnetusi.

16-25 inimest saab iga aasta surma tööõnnetusega, kuid paljusid tööõnnetusi oleks saanud ennetada.

Kui inimene tuleb tööle, siis eeldatakse, et tal on olemas teadmised ja oskused selle töö tegemiseks. Kui ei ole, siis õpetatakse.

Aga kõigepealt peab töötajal olema ka õige hoiak ja hea tahe seda tööd teha.

Me eeldame, et hoiakuga on kõik hästi ja inimene tahab seda tööd teha.

Hoiak on kas aktiivne või passiivne. Põhjus miks hoiak on emb-kumb, on tingitud inimese mõtteviisist. Kui mõtteviis „ütleb“ inimesele koguaeg AGA-sõnu, siis inimene ongi passiivne.

Niisiis, kuigi kõik teadmised ja oskused võivad olla olemas, ei ole ikkagi hea. Kui inimesel ei ole tahet, siis ei toimu midagi.

Nii tulebki müüa inimestele maha idee ohutusnõuete järgmiseks, ning et töötaja hoiak ohutusnõuete järgimisel muutuks passiivsest aktiivseks.

Tagasi nimekirja

Tasuta artikkel:

3 sammu, mida teha, et dokumendid ettevõttes korras oleks!

Loe kohe