Menüü

Kutsehaigus – hiiliv ja ootamatu kulu. Kuidas valmis olla?

Igapäevaselt on nii, et kui tööleping on töötajaga lõppenud ja lõpparve tasutud, siis ei pruugi töösuhte pooled enam samal teemal kunagi kohtuda. Lõpparve tasumine tähendab muuhulgas kõikide saadaolevate tasude maksmist ehk tavapärase stsenaariumi kohaselt pooltel üksteise vastu muid nõudeid ei ole. Kuid praktika näitab, et minna võib ka teisiti. 

Üha sagedamini on kuulda sõna kutsehaigus ja nendega seotud kohtuvaidlustest. Selline info teeb paratamatult tööandja valvsaks. Kas ka praegused või endised töötajad võivad sellesse „nakatuda“ ning millega peab tööandja ennatlikult arvestama?

Üldlevinud arusaama kohaselt on kutsehaigus seotud vaid ametikohaga, mis on seotud raske füüsilise tööga, näiteks kaevurid, loomakasvatajad, ehitustöölised jne. Selline arvamus on ekslik. Kutsehaigus ei ole ametikohast lähtuv ning see võib tekkida ka kontoritöötajal – näiteks kutsehaigused nagu allergiline astma või karpaalkanali sündroom võib välja kujuneda ka sekretäril.

Kui töötervishoiu arst on diagnoosinud töötajal kutsehaiguse ning tuvastanud tööandja(d) kelle juures töötamine võis töötajale tervisekahjustuse põhjustada, saab töötaja esitada nende tööandjate vastu nõude tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtupraktika kohaselt nõuavad töötajad hüvitise ühekordse maksena ning lisaks perioodilise maksena kuni töövõimetuse püsimiseni. Juhul, kui tööandja vabatahtlikult töötaja nõuet ei rahulda, on töötajal õigus pöörduda vastava nõude kohtusse.
Kutsehaigusest põhjustatud kahju väljamõistmise kohtuprotsessid on aeganõudvad. Artikli autori äsjase praktika kohaselt kestis kahe töötaja nõude kohtumenetlused endise tööandja vastu kolm aastat. Vastavatate lahenditega saab tutvuda www.riigiteataja.ee vahendusel (tsiviilasjad nr 2-13-58396 ja 2-13-58393).

 

Kuidas kutsehaigusi ennetada?

Üldjuhul ükski tööandja ei tunnista otseselt oma seotust kutsehaiguse põhjustamises. Tõenäoliselt ka ükski tööandja ei korralda oma tegevust eesmärgiga põjustada töötajale tervisekahju. Vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et ta on järginud kõiki tööohtusalaseid nõudeid. Vajadusel tuleb kaasata ka töötervishoiu ekspert, kes teeb kindlaks, kas töötajal diagnoositud kutsehaigus võib olla põhjustatud ka töötaja muust haigestumisest.

Kahju hüvitise määramisel tuleb lisaks tööandja tegevuse või tegevusetusele välja selgitada ka töötaja põhjuslik seoses kutsehaiguse tekkimisel. Ei ole välistatud olukord, kus haigestumise on põhjustanud töötaja enda tegevus või tegevusetus tööohutusreeglite eiramisel. Sellisel juhul ei saa tööandja vastustada töötajale tekkinud kahju eest.

Ennetamaks töötajate kutsehaigestumist tuleb tööandjal täita töötervishoiu ja tööohutusalaseid kohustusi (TTOS § 13). Eelkõige viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli ning korraldada töökeskkonna riskianalüüsi, koostada tegevuskava töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, tutvustada töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja juhendeid ning kontrollida nende täitmist jne. Juhul, kui tööandjal endal ei ole ressurssi sellega tegeleda tuleb kindlasti pöörduda vastava teenuse pakkuja poole. Selline kulu on kordades odavam kui kohtumenetlus ning kohtuotsuse täitmine.

Vastutusest vabanemiseks peab tööandja tõendama, et on tööohutuse nõudeid täitnud. See tähendab seda, et kohtuvaidluses tuleb tööandjal esitada vastavad tõendid, sh riskianalüüs, ohutusjuhendid, tervisekontrolli läbimist tõendavad dokumendid ja muud tõendid, millest lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, kas ja kui suures ulatuses vastustab tööandja töötaja tervisekahjustuse eest.

Oluline on see, et vastavad ohutusjuhendid on töötajale teatavaks tehtud ning töötaja on nendega tutvunud. Võimaliku kahju väljamõistmisel hindab kohus ka töötaja enda käitumist töösuhte ajal, st kas töötaja ise järgis tööohutuse nõudeid ning tegi endast oleneva, et vältida haigestumist. Seega on töösuhte ajal tööandja poolt töötajate tervise eest hoolitsemine ja hea eeskuju näitamine märgilise tähtsusega. Näiteks ei ole vähetähtis tööandja poolt võimaldatud sportimise võimaluse kasutamine näiteks ujulas või jõusaalis. Seega on tööandjal soovitav sellekohaseid tõendid alles hoida.

 

Praktilised soovitused, kuidas ennetada või olla valmis võimaliku kutsehaigestumise ja sellest tuleneva kahju hüvise nõude vastu:

• Loo ja taga ohutu (sh töövahendid) igapäevane töökeskkond.
• Kujunda ja sisusta töökoht nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
• Teavita (kirjalikult) töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhenda, kuidas neist hoiduda.
• Vii läbi perioodilist ennetustegevust ja töökeskkonna sisekontrolli.
• Vii läbi riskianalüüs ja täida muid TTOS § 13 tuenevaid kohustusi.

 

Täname loo autorit!

Katrin Sarap
Vandeadvokaat, partner
NJORD Advokaadibüroo

 

Kui tahad ennetada kutsehaigusi ja sellega seotud kulude tekkimist, siis pöördu meie poole.

Jaanika Jelistratov

Riskianalüüs OÜ

jaanika@riskianaluus.ee

või täida hinnapäring SIIN.

 

Lae alla kasulikud tasuta vormide näidised

Vaata lähemalt tasuta vormide näidiseid – need aitavad töötervishoiu ja tööohutuse juurutamisega Sinu ettevõttes.

Tagasi nimekirja

Tasuta artikkel:

3 sammu, mida teha, et dokumendid ettevõttes korras oleks!

Loe kohe