Menüü

Läbipõlemise vältimiseks on puhkus meie kõigi moraalne kohustus

“Meil on töö ja selle kvaliteedi kohta terve hulk mõõdikuid, kuid samas pole midagi, millega mõõta, mis on puhkus ja millal on inimene puhanud”, tõdes Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordiinstituudi direktor Kristjan Port 2016. aastal toimunud Tööohutuse ja Töötervishoiu Treff koolituspäeval.

Alljärgnevaks artikliks on koolituspäeval toimunud ettekanne vähesel määral toimetatud kujul.

 

Me ei tööta üksi

Inimesed ei tööta üksi, mis tähendab, et nende kehv seisund mõjutab ka teisi, halvendades nende olukorda. Seega on puhkus igaühe moraalne kohustus. Me teeme pidevalt väikeseid kulutusi töötõhususe kasvatamiseks ja stressi ärahoidmiseks, lootes, et see tasub end ära, ent tegelikult on asi lihtsalt selles, et me ei tunne ära seda hetke, mil me vajame puhkust.

Innovatsioon ja tehnika areng on toredad asjad, aga paraku rakendatakse neid peamiselt selleks, et tööpanus kätte saada, mitte puhkamisele mõeldes. On inimesi, kes loevad telefonist e-kirju ka tualetis! Info jälitab meid igal sammul ning me püüame sellega kursis olla.

Kas me aga peame iga hetk uue infoga kursis olema?

 

Kehale meeldib olla püsivas seisundis

Inimese keha on keeruline ja nutikas süsteem, millele meeldib olla puhkeasendis. See süsteem ei taha heal meelel oma seisundit muuta, kuid isegi varba või käe liigutamisel peab ka kogu ülejäänud organism end korrigeerima. Samas teame, et pikalt ühes ja samas seisundis olles hakkab meie kehas toimuma deformatsioon, mille tulemusena annab süsteemi mõni komponent varem või hiljem järele. Tundes nüüd, et tervisega on midagi viltu, teeme kiiresti midagi, et oma keha aidata. Kuid mis juhtub? Tagajärjeks on hoopis stressi lisandumine, sest keha ei taha muudatusi.

Eriti palju on selliseid stressis kehaga inimesi näha kevadel, kui pika talve järel alustatakse taas trenniga ja sunnitakse keha tegema midagi, mida ta ei taha. Tuleks mõista, et 30 grammi, mis on stabiilselt kogu talve jooksul iga päev juurde tulnud, ei saa ära võtta ühe trenniga. See lihtsalt ei õnnestu – keha võitleb selle vastu.

 

Sama lugu on meie ajuga. Tänapäeval vahetatakse üsna sageli töökohta ja õpitakse ümber, mis tähendab, et me peaksime olema valmis kogu aeg uusi asju omandama. Aga aju, mis ei ole harjunud mugavustsoonist välja tulema, otsib alati lihtsamat lahendust. Aju soov säilitada end ühekordsete muutuste keskkonnas näitab aju ja keha nutikust.

Tegelikkuses peaksid inimesed harjutama üksinda oma mõtete mõtlemist ja fantaseerimist, mis on kasulik vaimne harjutus. Selle asemel aga vaadatakse telerit ja kuulatakse YouTube’i, mis ei ole puhkus, vaid hoiab meid justkui nõiaringis. Uuringute järgi on õhtul teleri ees magama jäänud inimeste leidlikkus, reaktsioonikiirus ning otsustusvõime järgmisel päeval tunduvalt madalam kui teistel. Seega peab puhkehetk olema kvaliteetne aeg, kus me ei koorma oma aju uue või tegelikult kasutu informatsiooniga.

 

Vooseisundist üleväsimuse ja läbipõlemiseni

Tööle hakates ja mugavustsoonist väljudes saabub mõõdukas erutus ning selles seisundis teeb inimene juba hoogsalt tööd. Edasi saabub kulminatsioon – optimaalne ehk kõige efektiivsem tööseisund, millele omakorda järgneb väsimus.

Kui füüsilise töö puhul ütleb kesknärvisüsteem meile ühel hetkel, et enam ei jaksa, siis vaimse töö puhul seda ei juhtu. Nii jõuavadki inimesed sageli üleväsimusest stressiseisundini, millest edasi on vaid sammuke ängistuse, paanika ja haigestumiseni.

Enamik inimesi kipub väsimustsoonis edasi töötama ning seega end veel enam väsitama. Kui oled aga kurnatud seisundis, siis sa ei saa oma tööga enam hakkama ning tõmbad sellega ka kolleegide tööefektiivsust alla. See omakorda tekitab veelgi stressi ja viib sammukese lähemale võimaliku läbipõlemiseni. Õnneks on sellelt teelt palju võimalusi tagasi pöörduda.

Millal siis on õige hetk puhata? Uuringute kohaselt peaksid inimesed võtma hetke ning puhkama tööst just kõige viljakamal perioodil. Niimoodi pikendame oma efektiivse töö perioodi.

 

Kui inimestel oleks rohkem vaba aega, kas nad siis puhkaksid rohkem?

Tõenäoliselt mitte, sest meie organism ei oska enam puhata. Seda aga oleks vaja harjutada, sest me vajame nii vaimse kui ka füüsilise tervise huvides regulaarsust ehk töö- ja puhkeaja pidevat vaheldumist ning kvaliteetset puhkeaega.

 

Järgmine Tööohutuse ja Töötervishoiu Treff toimub Tallinnas 24.01.2018.

Loe lingilt lähemalt, mis Sind seal ees ootab.

Tagasi nimekirja

Tasuta artikkel:

3 sammu, mida teha, et dokumendid ettevõttes korras oleks!

Loe kohe