fbpx
Menüü

Lihtne ja kiire viis, kuidas hinnata psühhosotsiaalseid riske töökeskkonnas

Selle aasta alguses muutus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS). Varasemalt räägiti vaid psühholoogilistest ohuteguritest. Nüüd aga lisati juurde ka osa sotsiaalne. Miks? On aru saadud, et inimsuhted ja inimfaktor on töökeskkonnas suure tähtsusega töötulemuste saavutamisel.

 

Ei ole harvad juhud, kus üks nö „mädaõun“ töökeskkonnas, olgu ta kolleeg või klient, võib pea peale pöörata kogu ettevõttes psühhokliima. Tulemuseks võib olla oluline tööefektiivsuse vähenemine. Seetõttu on oluline jälgida töökeskkonnas toimuvat ning koheselt reageerida esile kerkivatele situatsioonidele, et need eos töötajate jaoks lahendada.

 

Toon siia ühe üsna sageli esineva näite töökeskkonnast. Kliendid ei käitu teenindajaga meeldivalt ning teenindaja peab suutma hakkama saada kliendi rahustamisega. See on teinekord suur väljakutse. Juht, küll ütleb, et oled tubli ja saad hakkama! Aga sellest ei pruugi piisata, kuna inimene elab iga negatiivset sündmust läbi ja kogub endasse kõik need halvad emotsioonid. Kui need emotsioonid jäävad välja elamata-rääkimata, kasvatab see inimeses ebakindlust ja rahulolematust oma töö suhtes. Siinkohal tuleks kindlasti mõelda teenindaja koolitamisele, et parandada tema oskusi erinevate inimestega hakkama saada ja olukordi kliendile rahulikuks jäädes selgitada. Olulisel kohal on ka kindlasti oskus enda tunnetega hakkama saada ja ründamiste mitte isiklikult võtmine. Kui teenindaja on tegelikult teinud oma töö nii nagu tööandjaga on kokku lepitud, peaks olema teenindajal sisemine enesekindlus oma töö tegemisel ja klientidega probleemide lahendamisel.

 

Vaade TTOS muudatustesse:

 

Enne 01.01.2019 Alates 01.01.2019
Psühholoogilised ohutegurid Psühhosotsiaalsed ohutegurid
monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi

 

Kuidas kirjeldada psühhosotsiaalseid ohtusid riskianalüüsis?

 

Psühhosotsiaalsete ohutegurite kirjeldamine töökeskkonna riskianalüüsi tulemustes sõltub eelkõige riskianalüüsi läbiviimisest ja selle käigus kasutatavatest meetoditest. Asjatundlikult kavandatud ja korraldatud riskide hindamine annab tulemusi ning võimaldab neid dokumendis kirjeldada. Siinkohal on hea kasutada abimehena tasuta www.stressivastu.ee või tasulist www.healthyme.ee veebilehte. Veebis täidetud ankeedid analüüsib süsteem ise ning toob välja murekohad, millele tuleks tähelepanu pöörata psühhosotsiaalsete ohtude vähendamisel.

Allikas: Pexels

 

Kuidas tootmises riske hinnata, kui inimestel pole tööülesannete täitmise ajal arvutile ligipääsu? Mõlemad lehed võimaldavad küsimustikule ligi pääseda läbi enda nutiseadme. Lihtsalt tuleb saadetud ligi kaudu, enda andmetega sisse logida.

 

Kuna seaduses ei sätestata töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste kirjeldamisviisi, saab riskianalüüsi korraldaja valida sobivaima viisi, millest nähtub järgmist:

  1. kelle tervist psühhosotsiaalsed ohutegurid olulisel määral mõjutavad;
  2. mis töötajate tervist mõjutab ja nende töövõimet pärsib;
  3. milliseid tegevusi tööandja korraldab terviseriski vältimiseks või vähendamiseks (seonduv tegevuskavaga).

 

Kuidas minimaalselt hästi kõik riskianalüüsi kirja saada?

 

Et riskianalüüs oleks minimaalselt asjakohaselt koostatud, tuleks lahti kirjutada alltoodud teemad. Kirjeldamisel on oluline välja tuua, kas sellist ohtu teil esineb ja kui esineb, siis millisel moel see esineb ja keda ohustab. Kui koos töötajatega leiate, et mõnda ohtu teil ei esine, siis ärge jätke seda lihtsalt hindamata. Kirjeldage enda töökeskkonda sellisena, mis ütleb, et seda ohtu tõesti ei esine nt projektijuhi töö ei ole monotoonne, kuna iga päev tuleb tegeleda uute klientide ja situatsioonidega.

 

Ohtude nimetused riskianalüüsis:

  • Pikaajaline töötamine üksinda;
  • (vaimse) Õnnetus- või vägivallaohuga töö;
  • Ebavõrdne kohtlemine;
  • Töötaja võimetele mittevastav töö;
  • Kiusamine ja ahistamine tööl;
  • Töö monotoonsus/ühetaolisus;
  • Töökorraldus ja juhtimine (selle punkti alla mahub väga palju alateemasid, mida lahti kirjutada).

 

Kui ohud on hinnatud, tuleb tööandjal tulemuste alusel otsustada, millised on need murekohad töökeskkonnas, mida tuleb koheselt lahendama hakata. Tervisekahjustuse ennetamiseks tuleb mõelda lahendusi, mis seonduvad tulemustega nt kohandada töökorraldust ja töökohta töötajale sobivaks, optimeerida töötaja töökoormust, võimaldada töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu, teha tegevusi kolleegide vaheliste suhete parandamiseks.

 

Töötaja tasandil võib rakendada järgmisi meetmeid:

  • tegevuse ümberhindamine;
  • parema ja realistlikuma aja- ja tööplaani koostamine;
  • puhkepauside võtmise olulisuse selgitamine ja lõõgastumise õppimine;
  • psühholoogiline nõustamine ja vajadusel teraapia;
  • osalemine huvigruppides, koolituste programmides;
  • õppima ütlema „ei“;
  • tööväliste ürituste korraldamine.

 

Ennetamine:

  • alati on tõhusam ning odavam probleemi organisatsiooni tasandil ennetada tunnustava juhtimise ja töökorralduse abil;
  • julgustada töötajaid varakult rääkima, kui neil on tööga seotud muresid;
  • korraldage regulaarseid silmast-silma vestlusi võimalike pingete või probleemide arutamiseks;
  • vältige diskrimineerimist vanuse, soo vms alusel;
  • innustage töötajaid puhkama;
  • kuulake töötajaid ja andke neile mõista, et hindate nende ettepanekuid ja ideid;
  • toetage uusi töötajaid meeskonda ja organisatsiooni sisseelamisel;
  • korraldage töötajatele vastavasisulisi koolitusi;
  • koolitused keskastme juhtidele – kuidas oma meeskonna stressiga toime tulla ja neid abistada;
  • soodustage töötajate tervislikke eluviise (nt liikumisharrastus);
  • looge võimalused suhtlemiseks ja üksteise toetamiseks.

 

Tule koolitusele 30. juulil Töökeskkonna vaimse tervise mõõtmine –  tööandja uus kohustus. Registreeri SIIN.

 

Kui vajad abi psühhosostsiaalsete riskide hindamisel töökohal, kirjuta meile info@riskianaluus.ee ja me aitame sind!