Menüü

Mida tasub teada tervisekahjudega seotud vaidlustest

Mismoodi saab tööandja kaitsta ennast ja töötajat kutsehaiguste eest ja mis on levinud käitumistavad kutsehaiguste ilmnemise korral, rääkis tööõigusvaldkonnas tegutsev vandeadvokaat Katrin Sarap 2018. alguses toimunud Tööohutuse ja Töötervishoiu Treffil.

Toome siinkohal ära ettekande sisu, mida oleme loetavuse huvides vähesel määral toimetanud.

 

Hüvitised kutsehaiguste korral

Tervisekahjude ja kutsehaigustega seotud hüvitiste vaidluste korral on inimesed nutikad ja leiutavad tihti võimalusi midagi nõuda.

Kohtus saab mängida tellija materjaliga ja kui materjal pole hea, siis on võiduvõimalused väikesed, sest kohus teeb otsuse ikkagi seaduse pinnal. See tähendab, et isegi kui tööandja on kõik õigesti teinud, kuid mitte midagi ei ole dokumenteeritud või seda on tehtud puudulikult, jääb õigus siiski töötajale.

Kutsehaigusega nõutakse tööandjalt enamasti seda, et nad hüvitaksid palgavahe mis töötaja kutsehaiguse tõttu kaotab. Nõutakse ka emotsionaalsete kahjude hüvitamist.

Töötajal on õigus nõuda tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist:

  • eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju
  • kui töötajal, kes kutsehaiguse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud
  • tervisekahjustusest tingitud lisakulutuse (proteeside, abivahendite ja ravimite kulu) hüvitamist
  • mittevaraline kahju

 

Oluline on selgitada välja kutsehaiguse põhjustaja

Kui ongi tekkinud kutsehaigus, siis töötaja saadab tööandjale sellest  teavitamiseks kirja, et tal on kutsehaigus, mis tekkis teie juures töötades ning palun hüvitage mulle see summa välja, mis palgas kaotatakse.

Tööandja tavaline vastus sellisele kirjale on see, et meie pole midagi teinud teile, meil on kõik korras.

Kui selle teemaga jõutakse kohtusse, tuleb töötajal kohtus ära tõendada see seos, et just selles ettevõttes see kutsehaigus tekkis.

Arstid teevad kutsehaiguste tuvastamiseks ekspertiise, kuid arstid pigem tihti põhjalikult ei süvene ning kipuvad tegema kiire otsuse just kõnes oleva tööandja kahjuks.

Kohtulahenditest selgub, et tööle tulles on kõik nii toredad. Aga kui inimene tööle juba hakkab ning ka peale töötamist kipuvad tööle tulles olemasolevad oskused kaduma ja vahel tekib teatud abitus – “ma ei oska”, “mulle ei öeldud”, jne.

Isegi kui tööandja on jätnud midagi tegemata, siis tuleb tõendada et miks seda ei tehtud.

Näiteks, et tööandjal on see juhend, et kuidas teha, aga töötaja lihtsalt ei kirjuta sellega tutvumise kinnitusele alla. Sellisel juhul tasub tööandjal saata see juhend e-postiga või tähitud postiga, et jääb märge maha – tööandja on enda poolt teinud kõik, et seda töötajale kätte toimetada.

Samuti võib lasta kirjutada ka juhenddokumendile peale töötaja poolt, et “ma ei ole nõus”. Siis on näha, et töötaja on seda dokumenti näinud.

Siiski tuleb meeles pidada, et inimest ei tohi lubada tööle enne kui ta pole juhenditega tutvunud.

 

Kohtus esinenud etteheiteid tööandjale:

  • töötaja ei olnud piisavalt teadlik töökeskkonna kahjulikest tingimustest ja teguritest, kuna need jäid töötajale tööandja juures töötamise ajal konkreetselt selgitamata
  • töötaja töökeskkond ei olnud vastavalt töötaja vajadusele ergonoomilisemaks kujundatud
  • töötaja ei olnud teadlikud kõikidest riskidest tööandja juures kuna riskianalüüsi ei ole töötajale tutvustatud ja regulaarseid täiendõppeid ei ole läbi viidud
  • riskianalüüsid on küll olemas, kuid nende reaalne töökeskkonnas rakendamine oli ilmselt puudulik
  • tööandja oleks pidanud tagama töötajale seadmetega töötamise ohutusjuhendis nimetatud ettevalmistuse ning veenduma, et töötaja tunneb neid seadmeid ja ohutuid töövõtteid

 

Kohtus esinenud etteheiteid töötajale:

  • tööandja teavitamata jätmine olulistest terviseprobleemidest, mis vahetult mõjutasid tööülesannete täitmist, on kahjuhüvitiste vähendamise aluseks. Ei ole eluliselt usutav, et hiljuti opereeritud kätega sundasendis töötamise korral ei saanud töötaja aru tööga seotud terviseriskidest
  • sellega, et töötaja ei avaldanud enda terviseprobleeme ning varjas neid töötervishoiuteenust osutava arsti eest ja jätkas töötamist, suurendas töötaja oma terviseprobleeme teadlikult.

Enamik kohtulahenditest on kaldu töötaja poole. Tööandja ei suuda neil puhkudel tõendada, et dokumendid on olemas ja, et tööd on töötajale kõigi nõuete kohaselt tutvustanud.

Tööandjal on oluline jälgida, et töökorralduslikud paberid ja dokumendid oleksid korras, töötajad juhendatud ja koolitatud ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, et hiljem ei tekiks probleeme.

 

Katrin Sarap – NJORD advokaadibüroo, vandeadvokaat, Eesti Advokatuuri liige. Katrin Sarapil on rohkem kui 15 aastane kogemus tööõiguse valdkonnas ning ta on nõustanud kodumaiseid ja rahvusvahelisi kliente kõikides antud valdkonda puudutavates küsimuste.

Tagasi nimekirja

Tasuta artikkel:

3 sammu, mida teha, et dokumendid ettevõttes korras oleks!

Loe kohe