fbpx
Menüü

Mis on töökius ja mida saab tööandja teha töökiusamise vastu?

Tööohutuse ja Töötervishoiu Trefil 2020 tõi Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep praktilisi näiteid töökiusamisest, rääkis selle nähtuse põhjustest ja tööandja vastutusest töökiusamisega tegelemisel. Saarepi hoole all on vastused 600-700 kirjalikule pöördumisele ja kuni 3500 telefonikõnele kuus, lisaks isiklikud vastuvõtud.

Töökiusamine saab alguse inimtüüpide erinevusest

Töökiusamine algab harilikult väga lihtsalt – eri loomuga inimesed tõlgendavad olukordasid erinevalt, sageli mõtlemata, et nende käitumine üldse kedagi häirida võiks.

Paraku juhtub nii, et kohtudes oma vastandinimtüübiga torkab tema juures silma kohe kõik erinev ja seda eeskätt negatiivse poole pealt. Pinged kuhjuvad tasahilju.
Töökiusamisele loovad soodsa pinnase olukorrad, kus inimene on võtnud ohvrirolli (miks väikelaste vanemad saavad puhkust valida enne mind), kus liitutakse uue kollektiiviga (miks te kiusate mind tassi pesemisega, varem tegi seda koristaja) ning mõistagi ka muutused ja ümberkorraldused organisatsioonis.

Millal on tegu töökiusamisega?

Kui töötaja ja tööandja ei saa omavahel kokkuleppele töökiusamise kaebuse lahendamisel ja psühhosotsiaalne töökeskkond on kehv, jõuab juhtum töövaidluskomisjoni või vahel ka kohtu lauale. Järgnevalt on toodud mõned näited senistest otsustest.

Mis ei ole kiusamine?

Üldiselt on töövaidluskomisjon leidnud, et seletuskirja küsimine tööandja poolt ei ole töökiusamine. Samuti pole mitte tunnustamine töökiusamine, kuna töötaja kiitmine on tööandja otsustada. Töötaja tehtud ettepanekute mitte arvesse võtmine ei ole kiusamine. Üksikud emotsionaalsed vestlused või vägisõnad ei ole kiusamine, kui töötaja andis oma tegevusega selleks põhjust.

Mis siis ikkagi on töökiusamine?

Tallinna ringkonnakohus on kirjeldanud, et töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline, pikaajaline ning suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Seejuures võivad kiusata nii tööandja, keskastmejuht kui ka kaastöötaja.

Ametlikult kinnitatud töökiusamise juhtumid

1. Ringkonnakohus luges õigustatuks politseitõlgi vallandamise töötaja liigse lobisemishimu tõttu. Staažikas töötaja segas järjepideva jutustamisega kolleegide tööd ning vallandati lõpuks pärast korduvaid hoiatusi.

2. Töövaidluskomisjonis võitis teenindajanna, keda kokast kolleegi lähenemiskatsed häirisid. Kui naisterahvas kurtis oma juhile, et selline olukord talle ei sobi, otsustas ülemus naise vallandada põhjendusega, et uut kokka on raskem leida.

3. Ülekaalulisele telefonimüüki tegevale töötajale oli lubatud kodutöö võimalus. Kõrgem juht sattus kontorisse ja kommenteeris teiste kuuldes, et seda inimest ei saa me kodutööle lasta, seal ta vaid sööb ega tööta.

4. Paljud töökiusamisjuhtumid on alguse saanud keskastmejuhi soovist kontrollida töötajate puhke- ja tualetipauside pikkust ja sisu, aga seda on tehtud valede vahenditega. Tualeti ukse taga varitsemine, läbipääsusüsteemi alusel tualetis käimise aja tööajast maha arvamine või mitteeesmärgipärane töötajate jälgimine kaameraga on käsitletav kiusamisena.

5. Sagedased ja rängaks peetavad on rasedate diskrimineerimise juhtumid. Näiteks kuvas juht koosolekul seinale raseduskalkulaatori, tõestamaks kõigile, et uus töötaja pidi juba tööle asudes teadma, et ootab last.

Mida teha, kui ettevõttes esineb töökiusamist?

Kui töötaja tunneb end kiusatavana, võiks ta esmalt suhelda teise poole ja seejärel tööandjaga. Nõu saab küsida tööinspektsiooni ennetusosakonnast. Töövaidluskomisjoni jõuab aastas ligi 20 kiusamise juhtu, ülejäänud lahendatakse kokkuleppel.

Tööandjal on kohustus:

  • Kiusamisest teada saades kohe reageerida, sh ka tühisena näiva seiga puhul. Kui olukord peaks jõudma töövaidluskomisjoni, on sisekontrolli läbiviimine ja otsuste tegemine olulise tähtsusega.
  • Juhul kui kontrolli käigus tuvastatakse töökiusu juhtum, tuleb see heastada. Heastamise määr peaks vastama tehtud kahju määrale. Näiteks kui töötajat on solvatud, oleks piisav vastus andeks palumine.

Kui ettevõttes selgub juba mitu töökiusamise juhtumit, võiks mõelda organisatsiooni tervendamisele, mida on lihtsam teha kasutades välist abi – näiteks võttes juhile ja vaheastme juhtidele coach’id. Mida hoolivam on ettevõtte psühhosotsiaalne töökeskkond, seda vähem tekib tõsiseid kiusamisjuhtumeid.

Illustreeriv foto: Егор Камелев, Unsplash.