Menüü

Mis on tööõnnetus?

Tööõnnetus on tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites, tööandja loal tehtaval tööl, sealhulgas ka tööaja hulka arvataval vaheajal.

Õnnetus, tervisekahjustus või surm, mis ei ole põhjustatud seoses töötaja töö või töökeskkonnaga, ei ole tööõnnetus. Püstitatud küsimusele: “Mis on tööõnnetus?” oleme seega vastanud.

Kui õnnetust saab kirjeldada väljendiga „töö käigus”, siis tähendab, et tervisekahjustus toimus töö käigus ja on seotud tööga, olenemata asukohast või tööaja vahemikust, mille kestel tööülesandeid täidetakse.

Tööga seotud õnnetusteks ei loeta tahtlikult tekitatud, teel tööle või koju tekkinud vigastusi ega kahjustusi, mis on tingitud töötaja haigusseisundist. Viimase puhul on erandiks olukorrad kui haigusseisund on omakorda tekkinud töö tingimustest, st. haiguse on põhjustanud töö.

 

Tööõnnetusest teatamine

Töötaja peab õnnetusjuhtumist esimesel võimalusel teavitama selleks tööandjat või tema esindajat ja töökeskkonnavolinikku. Tööõnnetusest teatamine on vajalik ka meditsiiniasutuses, et olukord saaks kolmandate osapoolte poolt fikseeritud.

Kui töötaja peab õnnetuse järel pöörduma tervishoiuasutusse (näiteks EMOsse), siis tuleb ka seal öelda, et õnnetus juhtus tööl. See on vajalik, sest on olnud juhtumeid, kus on alles hiljem selgunud, et tervisekahjustus või vigastus on tõsisem kui alguses paistis, aga töötaja pole tööandjat kohe teavitanud.

Tööõnnetuste uurimine ja tuvastamine jääb tihti selle taha, et töötaja ei informeeri tervishoiuasutust õnnetuse iseloomust, ning arst või õde ei pruugi seda alati taibata küsida.

Sellisel juhul on kannatanul hiljem väga raske tõestada, et tegu on tööõnnetusega.

 

Töötaja õigused ja kohustused 

Kui tööandja süül on põhjustatud raske tervisekahjustus töötajale, on töötajal õigus saada tervisekahjustuse eest hüvitist.

Kui töötaja õigeaegselt teisi osapooli ei teavita, jääb ta ilma õigusest saada hüvitist. Õigeaegsel teavitamisel saab töötaja töövabastuse koos haigushüvitise 100%-lise hüvitamisega alates teisest haiguspäevast. Hüvitist maksab haigekassa.

Lisaks haigekassa hüvitusele, on töötajal õigus nõuda hüvitust ka tööandjalt. Tööülesannete tõttu tekkinud tervisekahjustuse korral peab viimane korvama mõistlikud ravikulud, töötaja töövõimetusest ja sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju. Surmaga lõppenud õnnetuse puhul matusekulud.

 

Tööandja peab teadma, et

Valitsuse määrusega on kehtestatud kindel kord, kuidas töökohas toimunud õnnetusi tuleb uurida ja registreerida. Tööandja peab koheselt uurima tööõnnetuse põhjuseid ja välja selgitama nende asjaolud. Selle tulemusel peab määrama kindlaks abinõud sarnaste juhtumite vältimiseks. Uurimises peab osalema ka töökeskkonnavolinik. Kui viimane ettevõttes puudub, siis töötajate usaldusisik.

Tööandja peab uurimise teostama kümne päeva jooksul alates selle toimumisest. Uurimise lõpus koostatakse vormikohane raport. Üks eksemplar sellest jääb tööandjale, üks esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul Tööinspektsioonile ja üks esitatakse kannatanule või tema huvide esindajale.

Raskest või surmaga lõppenud töökeskkonnas toimunud õnnetusest peab tööandja viivitamatult teavitama Tööinspektsiooni. Töötaja surma korral ka politseid. Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud õnnetusi ning vajadusel ka teisi töökeskkonnas toimunud õnnetusjuhtumeid.

Tööandja peab jälgima töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Igal erialal ja töökohal on need erinevad, vastavalt töö iseloomule. Selleks, et nõuded oleks täidetud, tuleb töökohtadel läbi viia töökeskkonna riskianalüüs. Riskianalüüsist selguvad ka igal töökohal vajalikud isikukaitsevahendid, mille nõuetekohane kasutamine maandab tööõnnetuse riske.

Riskianalüüs toob välja kitsaskohad, millega tuleks tegeleda. Hooletusest ja ettevaatamatusest põhjustatud töökohal toimunud õnnetused võivad tööandjale lõpuks väga kalliks minna. Tavaliselt lõppevad sellised olukorrad pikkade ja kulukate kohtuprotsessidega. Raskematel juhtudel võib tööandja karistuseks saada ka tingimisi või reaalse vanglakaristuse.

 

Tööandja, väldi võimalikke kulukaid protsesse!

Tööandjale on igal viisil odavam ennetada õnnetusi, kui tegeleda tagajärgedega. Töökeskkonnas juhtuda võivate õnnetuste riske aitab maandada põhjalik riskianalüüs, milles selguvad ohud, mis võivad viia tööõnnetusteni.

Töökeskkonna riskitegurite selgumisel saab töötaja riskianalüüsis välja toodud tegevuskava alusel võimalikud ohud likvideerida või nendest hoiatada töötajaid ohutusjuhenditega töökohal ja suurema riskiga töötsoonidest, mida töötajad on kohustatud jälgima.

Kui töötajale on ohutusnõudeid ja võimalikke ohte tutvustatud, siis on töötaja teadlik võimalikest ohtudest töökohal ning oskab neid vältida. Ka tööandja kaitseb end nii võimalike tekkivate nõuete eest, kui peale riskianalüüsi on tegutsetud tegevuskava alusel ning töötajaid on ohtudest korrektselt informeeritud.

 

Riskianalüüsi võivad läbi viia kas:

  • tööandja, kui ta on läbinud vastava koolituse
  • tööandja esindaja, kui ta on läbinud vastava koolituse
  • vastav teenusepakkuja
  • või teostatakse analüüs eelnimetatud osapoolte vahel koostöös

Kas Sinu ettevõttes on riskianalüüs läbi viidud?

Kui ei, soovitame kõigepealt alustada meie siseauditist, mille käigus aitame välja selgitada just Sinu ettevõttele parima tööohutuslahenduse.

PS – lae alla ka kasulikud tasuta vormide näidised, mis on abiks töötervishoiu ja tööohutuse juurutamisel Sinu ettevõttes.

Tagasi nimekirja

Tasuta artikkel:

3 sammu, mida teha, et dokumendid ettevõttes korras oleks!

Loe kohe