fbpx
Menüü

Ohuolukordade registreerimine ennetab suuri õnnetusi!

Ohuolukordade fikseerimine on vajalik, et ennetada tervise- või materiaalse kahju tagajärgedega õnnetusi töökeskkonnas.

Mis on ohuolukord? See on nagu doominoefekt, kus väikeste vigade kett, mis viib lõpuks õnnetuseni.

Ohuolukordade käsitlused:

  • Intsident: peaaegu juhtunud tööõnnetus/ohtlik juhtum. Nt komistamine juhtme taha: reaalne juhtum, mis võib edaspidi lõppeda tervisekahjustuse tekkimisega;
  • Soovimatu juhtum: olukordade ja töötingimuste kogum, mis võib viia reaalse tervisekahjustuseni. Nt juhendamised on ebapiisava põhjalikkusega läbi viidud ning lisandusid ohud/võimalused töökeskkonnas (nõuetele mittevastavused).
  • Ohtlik töökeskkonna tingimus, nõuetele mitte vastav olukord või inimkäitumine, mis võib lõppeda sündmusega, mille tagajärg võib olla õnnetus.

Õnnetuste juhtumisel on alati põhjus. Vaadata tuleb suuremat ja terviklikumat pilti. Miks õnnetused siis ikkagi juhtuvad?

  1. Organisatsioonilised põhjused – süsteem, protsess või juhis, mida kasutatakse otsuste või töö tegemiseks, on puudulik või ebapraktiline (nt täpselt ei ole paika pandud, kes peab 100% veenduma, et isikukaitsevahendid oleksid alati kaasas ja kasutuses).
  2. Inimvead – inimene tegi midagi valesti või jättis midagi tegemata. Inimvead viivad üsna tihti füüsiliste vigadeni (keegi jättis olulise isikukaitsevahendi maha ja tööd on nüüd ohtlikum teostada). On leitud, et 80–90% õnnetuste põhjused on inimvead (Heinrich et al, 1980). Tuleb endalt küsida, miks ettevõttes tekivad töötajatel inimvead? Kas töötajajaid on mõtestatult ohutusalaselt juhendatud? Kas töötajate töötempo on realistik ning tagatud ohutud töötingimused?
  3. Füüsilised – materiaalsed ja keskkonnast tulevad põhjused (nt põranda läbivajumine, koristamata liikumisteed).

Õnnetuste vältimine on võimalik! Selleks tuleb aga enda jaoks vastata järgmistele küsimustele:

  • Kas kõik juhendid on ajakohased?
  • Kas töötajad on saanud MÕTESTATUD juhendamised?
  • Milline on juhendamiste protsess? (Kas alla aastase tööstaažiga uutele töötajatele pööratakse erilist tähelepanu? Suur osa tööõnnetustest toimub just vähem kui aasta tööl olnud töötajatega.)
  • Kui tihti meenutatakse ohutust ja ohutut käitumist sh staažikatele töötajatele?
  • Kuidas toimib sisekontroll?
  • Milline on töötajatepoolne ohutusreeglite täitmine?
  • Milline on riskianalüüs?

Kohtulahendid näitavad, et odavam on igapäevaselt töökeskkonda investeerida kui hiljem igakuiseid hüvitisi ja kahjunõudeid maksta.

  • 2016 a maksid tööandjad Eestis 18,03 miljoni euro väärtuses töötajatele hüvitisi.
  • 2017 a oli summa juba 24,85 miljonit.
  • Igal aastal läheb kaotsi u 118 000 tööpäeva!

Üks hea meetod õnnetuste põhjuste analüüsimiseks on juurpõhjuste analüüs (kus?, mis?, miks?, kellega?). Analüüsi käigus küsi endalt:

  • Mis juhtus?
  • Miks juhtus? (5 x miks? – tavaliselt selgib päris põhjus alles 5 või enamal küsimise korral)
  • Mida teha edasises ennetuses?

Et likvideerida arenev taim, tuleb juur välja kaevata!

 

Inimene libiseb õlil Ebapiisav seadmete hooldus

 

Puhastustöö

on ebapiisav

 

Ebapiisav

sisekontroll

 

Ohutust ei juhita

piisavalt tõsiselt

 

Juhid ei võta

ohutust tõsiselt

 

 

Uuring, mida kirjeldatakse raportis „Effectiveness of the Near Miss Safety Program Relative to the Total Number of Recordable Accidents in a Manufacturing Facility“ (2014) kinnitab, et ohuolukordade registreerimine võimaldab efektiivselt töökeskkonda parendada.

Ettevõttes Delta Star Inc. korraldati 6-kuuline ohuolukordade programmi rakendamise uuring. Enne uuringut oli ettevõttes juhtunud kuue kuu jooksul 25 õnnetust. Peale uuringu algust 6 kuu jooksul oli registreeritud 6 õnnetust ja kolm ohuolukorrast teavitamist, mille tulemusel vähenesid õnnetused 64%. Tulemus:

  • õnnetused vähenesid,
  • teadmised ohutusest kasvasid,
  • käitumise moraal tõusis.

Ohutus on mõtteviis. Kõikidel töötajatel on ohutusest oma nägemus ning ohutusse suhtumise mõtteviis mõjutab otseselt töötaja käitumist. Töötaja mõtteviisi mõjutavad uskumuste kogum võimalike erinevate valdkondade, nüansside, elu kohta, mis on kogunenud seoses töötaja elus toimunud sündmustega ja läbielamistega.

Mõtteviisi saab aga muuta

  • sisemiselt-kogemuslikult,
  • väliselt autoriteetse isiku mõjul,
  • enesearengu ja õppimise kaudu.

“Ohutus on suhtumine, mõtteviis ja sellele positiivse tähenduse andmine.”

Töötajatele on oluline selgitada, miks on ohuolukordade registreerimine tähtis. Ettevõtjal on aga palju põhjuseid, miks juurutada ohuolukordade registreerimine:

  • terved töötajad
  • tulemuslik töö
  • rikkumata seadmed
  • töötaja kindlustunne
  • juhtide kindlustunne
  • töö tegelik eesmärgistatud tegemine
  • ärieesmärkide saavutamine
  • hea maine

Ohuolukordade süsteemi ülesehitamine

 Ohuolukordade süsteemi saab lihtsasti üles ehitada järgmiste sammude haaval:

  1. Arusaamine – teavituste struktuur (info liikumise ahel)
  2. Raporteerimine – raporteerimise vormi/süsteemi koostamine
  3. Teavitamine (Jäta meelde – kui sa ei teavita väiksest ohtlikust olukorrast, võid Sina või kolleeg varsti viga saada!)
  4. Sihtisik saab raporti – viivitamatu analüüs ja juurpõhjuste leidmine (24–48 h tunni jooksul)
  5. Tagasiside ja tänu avaldamine teavitajale 24–48 h jooksul
  6. Õppetunni vormistamine ja kolleegide teavitamine
  7. Parendustegevuste paikapanek (nt juhendi täiendamine vms)
  8. Tegevuskavasse sisestamine
  9. Tunnustamine (kõige kasulikum teavitus, suure riski leidmine).

 

  1. Info liikumise struktuur
  • Milline on käsuliin?
  • Kas kuskil on pudelikaelad, millega arvestada?
  • Miks info võib takerduda?
  • Kas on inimesi, keda lisaks teavitada, koolitada?
  1. Raporteerimine
  • Milline teavitamise süsteem kasutusele võetakse (paberkandjal raport, elektrooniline süsteem vms, mida on töötajatel mugav kasutada, et ohuolukorrast teavitada)?
  • Milline info tuleb teavitamisel edastada (kes, kus, mida avastas ja millised on parandusettepanekud. Hea on edastada ka foto avastatud ohuolukorrast)?
  • Keda tuleb teavitada?
  1. Teavitamine
  • Jäta meelde – kui sa ei teavita väiksest ohtlikust olukorrast (olgu see siis kellegi ohtlik käitumine või puudus töökeskkonnas), võid Sina või kolleeg varsti viga saada!
  • Inimestele tuleb pidevalt meelde tuletada, kui oluline on ohuolukordadest teavitamine!
  • Ükski teavitus pole rumal! Info tuleb alati rõõmuga vastu võtta!
  1. Juurpõhjuste analüüs

Tasub küsida järgmisi küsimusi, et ohuolukorrad korralikult kontrolli alla saada:

  • Kus ja millal olukord juhtus?
  • Kes oli vigastatud või kannatanud või oli ta ohuolukorraga seotud?
  • Kuidas ohuolukord juhtus või sai tekkida?
  • Milliseid tegevusi sel ajal tehti?
  • Kas töötingimustega oli seotud midagi ebatavalist või erinevat?
  • Kas ohutusnõuded olid täidetud või neid järgitud?
  • Millised on vigastused või tervisemõjud, kui neid oli?
  • Kui vigastus tekkis, kuidas see juhtus ja mis selle põhjustas?
  • Kas risk oli juba enne teada? Kui jah, siis miks seda ei kontrollitud? Kui mitte, siis miks mitte?
  • Kas töökorraldus ja töökeskkonnatingimused mõjutasid ohuolukorra tekkimist?
  • Kas hooldus ja puhastamine on piisav? Kui ei, siis selgitage, miks mitte.
  • Kas inimesed olid pädevad ja õiged antud töökohal?
  • Kas töökoha paigutus mõjutas ohuolukorra teket?
  • Kas materjalide/sisseseade olemus või kuju mõjutas kõrvalekaldeid?
  • Kas töökoha ja seadmetega seotud kasutusraskused mõjutasid ohuolukorra teket?
  • Kas ohutusvarustus ja -tegevus olid piisavad?
  • Millised lisatingimused võisid ohuolukorra tekitada?
  • Millised olid vahetud (akuutne), baas- (mis põhilisena tundus) ja juurpõhjused?
  1. Tagasiside teatajale

Oluline on 24–48 h jooksul teatajat tänada teavituse ja tulemuse eest! Nii tunnevad inimesed end olulisena! Tagasiside peab olema siiralt tänulik ning üle korratud, kui suure väärtusega antud teavitus on.

  1. Õppetunni vormistamine ja kollegide teavitamine

Vahejuhtumid ning ohuolukorrad on vaja fikseerida sellisel viisil, et need oleks nähtaval kõigile töötajatele, et neil oleks võimalik õppida, kus on tarvis olla tähelepanelikum ja ettevaatlikum.

  • Vormistatakse ülevaade teavitusest ja selle protsessist.
  • Tuuakse välja, mida juurpõhjuste analüüs välja tõi.
  • Mida antud juhtumist õppida ja paremaks saada?
  • Kui võimalik, siis ka numbreid, inimesi, väärtuslikkust välja tuua.
  • Info tuuakse nt ohutusstendile välja kohe, kui see valmis on.
  1. Parendustegevuste paikapanek
  • Peale juurpõhjuste analüüsi pannakse paika täpsed parendustegevused.
  • Arvestatakse ka parendustegevuste toimivuse hilisemat analüüsi.
  • Kes peaks osalema parendustegevuste väljatöötamisel?
  1. Tegevuskavasse sisestamine
  • Sisestatakse parendusettepanek
  • Määratakse tähtaeg
  • Määratakse teostaja
  • Määratakse ressurss
  • ….
  1. Tunnustamine

Näiteks võib igal aastal või sagedamini tänada teavitajaid avalikult või eraviisiliselt.

Tuua välja ka statistikat (nt numbrite püramiid – kui palju ohuolukordi teavitatud, mitu õnnetust reaalselt ennetatud jms), et näidata, kui palju on vähenenud tööõnnetuste arv seoses ohuolukordadest teavitamisega.

… ja nüüd koosta enda ettevõttest lähtuv lõplik plaan, kuidas ohuolukordi efektiivselt käsitleda!

Kui me saame olla Sulle abiks ohuolukordade süsteemi ülesehitamisel, anna meile teada info@riskianaluus.ee

Teksti autor: Kristi Jõeorg