Menüü

Öötöö ja riskianalüüs öisel ajal töötamist nõudvas kohas

Piret Kaljula, töökeskkonna konsultant Tööinspektsioonist tutvustas 2018. alguses toimunud Tööohutuse ja Töötervishoiu Treffil öötööst tulenevaid riske.

Toome siinkohal ära ettekande sisu, mida oleme loetavuse huvides vähesel määral toimetanud.

 

Öötööd kajastavates riskianalüüsides on tihti ohutegurid hindamata

Hindamaks olukorda öisetel töökohatadel, viis Tööinspektsioon vahemikus juuni-juuli 2016 läbi tanklakettide kontrolli öötöö osas. Suurim rikkumiste arv ühe ettevõtte kohta oli 10, keskmine 5 rikkumist. Hea oli see, et töötajate turvalisus oli tagatud paanikanuppude olemasolu ja luugi kaudu müümisega.

Kuid esmaabi?

Esmaabiandjaks oli enamasti määratud tankla juhataja, aga öösel juhataja ei tööta. Ka öösel töötades tuleb tagada, et esmaabi on kättesaadav kogu aja vältel.

Ettevõtete riskianalüüsides on tihti osad ohutegurid hindamata. Riskianalüüse õnneks tehakse, kuid need võivad olla natuke pinnapealsed.

Hindamata jäetakse näiteks korduvatest liigutustest, öötööst tulenev riskid ja kuvariga töötamisest tulenev silmade pinge.

 

Miks riskianalüüsis ohte alahinnatakse?

Sest ohtudele kas ei soovita tähelepanu pöörata või esineb riski nii harva, et seda ei peeta oluliseks. Riski esinemissageduse väär hindamine toobki kaasa ebakorrektse riskianalüüsi.

Kui riskianalüüsis on kirjas, et üldse jalgadel töötamist ei esine, aga tegelikult on seda mitu korda nädalas, siis ei ole riskianalüüs korrektselt koostatud. Sellisest analüüsist ei ole kasu – riskianalüüs tuleb koostada detailselt ja põhjalikult. Riskianalüüsist peab selguma kokkupuute aeg ohuga, terviseriski suurus, olemus ja kestus.

 

Mida tähendab öötöö ja mis ohud sellega kaasnevad?

Öötöö tähendab töötamist ajavahemikus kl 22-06.00.

Öötöötaja on see, kes töötab öösel vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga aastasest tööajast.

Kipub nii olema, et töötajad ise eelistavad pikki öiseid vahetusi, sest tahetakse rohkem vaba aega. Samas tihti ei mõelda mida see pikemas perspektiivis endaga kaasa võib tuua  ning kuidas mõjub tervisele.

Öised vahetused tuleb kooskõlastada ja kokku leppida, ning ka riskianalüüsis on vaja need asjad välja tuua ja läbi mõelda. Riskide hindamise analüüsist peab selguma kui palju inimene mingi ohuteguriga tööl kokku puutub tööl ja seejärel leida lahendus, et ei tekiks ohtu tervisele.

Oht õnnetusse sattuda on öisel ajal 25-30% kõrgem. Töötades 24-tunnises vahetuses, tõuseb oht veelgi.

Kõrgenenud ohu tõttu ei tohi öisel ajal teha tööd raskuste teisaldamisel käsitsi.

 

Oluline on teha puhkepause ja jälgida tervist

Selleks, et inimesed üle ei väsiks, tuleb teha puhkepause. Puhkus taastab jõu. Tööd korraldades tuleb arvesse võtta töötaja jõu muutumist tööpäeva jooksul.

Töötajale tuleb anda puhkepause, kuid nende pikkus on tööandja otsustada.

Puhkepauside juures tuleb kindlasti arvestada seda, et näiteks kaitseriietuse eemaldamine ja tagasipanek ei kulutaks ära puhkepausi aega. Kui ei saa täpselt minutitega öelda kui pikad pausid on, tuleb see paika panna vahemikuga.

Öisel ajal töötajate tervisekontrollid tuleb teha ära juba enne öötööle asumist, et tervislik seisukord saaks fikseeritud tööle asudes ja hiljem vajadusel on andmed, mida võrrelda. Paljudel inimestel esineb terviseprobleeme, mida öösel töötamine võimendab.

Töötervishoiu arst vaatab üle terviseandmed, mis tööd tehakse ja paneb kokku üldpildi,  kas inimesel on lubatud seda tööd teha. Töötervishoiuarst peaks käima ka töökohal vaatamas mis toimub, et ta saaks täielikult tervikpilti hinnata.

Tööandjal on kohustus täita tervisekontrolli otsust. Kui see pole võimalik, lõpetab ta töötajaga töösuhte.

Tööinspektsioonil on ka ESF TAT programm, mille raames saab tasuta kutsuda Tööinspektsiooni konsultandi töökohale. Üle vaatamaks koos, mis töökeskkonnas toimub ning hinnata töökeskkonnas riskide ja ohtude minimeerimiseks vajalikke tegevusi.

Tagasi nimekirja

Tasuta artikkel:

3 sammu, mida teha, et dokumendid ettevõttes korras oleks!

Loe kohe