Menüü

Riskianalüüsi koostamine on meeskonnatöö

Riske hindava analüüsi peavad koostama kõik tööandjad, kelle all töötavad töölepingulised töötajad. Tööandjal on võimalik alati valida, kas ta tellib teenust sisse või koostab selle iseseisvalt.

Suurematel ettevõtetel võib ise tegemise takistuseks saada aeg. Mida suurem on ettevõte, seda mahukam tuleb ka analüüs. Kuid üldiselt on igati tervitatav, kui tööandja ise otsustab töökeskkonna riskianalüüsi läbi viima hakata.

 

Mis on riskianalüüsist saadavad kasud?

Analüüsi alusel saab ettevõte selge ülevaate, millised ohud töökohal esinevad töötajate jaoks on ning kes täpsemalt on ohustatud. Lisaks selgub analüüsist, milline on ohtude esinemise tõenäosus ja tagajärg.

Selle tulemusena saab teha otsuseid – kes töötajatest on vaja saata tervisekontrolli või kes vajab isikukaitsevahendeid. Samuti saab selle alusel täiendada ohutusjuhendeid.

Analüüsi alusel saab ettevõttes ka ohutuskultuuri parandada, kuna selle koostamise käigus ja sellest endast tulevad välja puudused, mille lahendamisega muutub töökeskkond senisest turvalisemaks ja ka töötajatele motiveerivamaks.

Lisaks selguvad sellest ka töökeskkonnaalaste investeeringute prioriteedid.

 

Riskianalüüsi tegevuskava planeerimine

Järgmised sammud hoiavad Sind õigel kursil.

 

Moodusta analüüsi koostamiseks meeskond

Analüüsi koostamisel mängib olulist rolli seda koostav meeskond. Riskide hindamine ühe inimese poolt võib jääda subjektiivseks, iga lisanduva inimese nägemus annab tulemusele objektiivsust juurde.

Meeskonda tasub kindlasti kaasata töökeskkonnaspetsialist, kes tavaliselt on selle projekti juht.

Lisaks võiksid hea lõpptulemuse nimel meeskonda kuuluda töökeskkonnavolinik, osakonnajuhid, tehnikud ning kindlasti jooksvalt on vaja kaasata ka töötajaid.

 

Analüüsi ülesehitus

Tihti tekitab suurt peavalu küsimus, kuidas seda analüüsi üles ehitada. Analüüsis peaks võimalikult lihtsasti leitavad olema konkreetset töötajat ohustavad tegurid. Meie soovituseks on ehitada riske hindav analüüs üles ametikoha põhiselt.

Kui ka töötaja tervisekontrolli teostav arst soovib konkreetse töötaja tööga seotud ohte vaadata, siis avab ta analüüsis töötaja ametikoha info ja saab kiire ülevaate, missugused ohud kaasnevad selle konkreetse tööga.

Ühe erandina on mõistlik riskianalüüs üles ehitada seadme põhiselt, kui üks ametikoht, nt. seadme operaator opereerib mitut seadet. Põhjuseks on, et iga seadmega töötamisel võivad esineda erinevad ohud ning ka neid ümbritsev keskkond võib erinev olla. See tähendab, võib sisaldada erinevaid ohutegureid, mida on vaja detailses riskide hindamise analüüsis kajastada. Ka tööstress on üks oluline ohutegur, millele tihti unustatakse tähelepanu pöörata.

Analüüsis peavad välja toodud olema kõik ohutegurid. Kui on ohutegureid, mille puhul arvatakse, et see ei ohusta töötajat või seda ei esine, ei tohi neid siiski märkimata jätta. Sellisel juhul on tarvis riske hindavas analüüsis ära märkida, et neid ohutegureid ei esinenud.

 

Töökeskkonna ohutegurite iseloomustus

Analüüsis ei piisa lihtsalt töökeskkonna ohutegurite, näiteks seal esineva müra mainimisest.

Ohutegurit on vaja ka iseloomustada – mis põhjustab müra? Kui kaua müra kestab? Kas müra on üle piirnormi?

Seda võiks nimetada ka ohuteguri analüüsimiseks, sest selle alusel me saame hinnata, kas ohutegur põhjustab töötajale ohtu või mitte. Kui põhjustab, siis kui suur see oht on.

Kindlasti tasub töökeskkonna ohuteguri iseloomustuses välja tuua hetkel rakendatavad meetmed ehk mida juba täna on ette võetud, et ohuteguri mõju töötajale vähendada.

Selleks võivad olla näiteks vajaliku intervalliga puhkepausid, isikukaitsevahendite kasutamine vms.

Ohuteguri kohta info saamiseks on vaja kindlasti töökeskkonda vaadelda ning selleks kuluvad ka töökeskkonnaalased teadmised ära – milline on üldse üks ohutu ja tervist säästev töökeskkond? Selleks vajalikud teadmised annab Sulle alustuseks tööohutuskoolituse läbimine.

 

Suhtle ka töötajatega

Lisaks on siinkohal oluline ka töötajatega suhelda ning nende arvamust kuulata.

Töötajate arvamuse saamiseks on kaks varianti – töötajatega vestlemine ning ankeetide kasutamine. Mõlemal metoodikal on omad plussid ja miinused.

 

Tervisemõjude kui tagajärgede märkimine

Analüüsis peavad olema ka märgitud iga ohuteguri juurde selle ohuteguriga kokkupuute tagajärjed. Näiteks müra puhul märgime, et võimalikud tagajärjed on:

  • kuulmise langus
  • tinnitus
  • tasakaaluhäired
  • vererõhuprobleemid
  • keskendumishäired
  • uimasus
  • peavalu
  • jne, vastavalt töötingimustele.

 

Riskianalüüsi metoodika

Seaduses pole ette kirjutatud, missugust riskianalüüsi metoodikat järgida. Enim kasutatud metoodika on Briti Standard 8800. Selle alusel saab määrata töötaja võimalike tervisekahjustuste tõenäosust ja võimalikke tagajärgi.

 

Analüüsi vormistamine

Analüüs tuleb vormistada kirjalikult ning seda tuleb säilitada 55 aastat. Vormistamisele ei ole üheseid nõudeid ette antud, kuid me soovitame tekitada riskide hindamiseks kergelt võrreldavad tabelid, kus on veergude pealkirjadeks:

  • Ohuteguri iseloomutus
  • Hetkel rakendatud meetmed
  • Tervisemõjud
  • Riskitase
  • Ennetusmeetmed

 

Uue riskianalüüsi koostamine on vajalik peale muutuseid töökeskkonnas

Analüüs on vaja uuesti teha siis, kui töökeskkonnas on toimunud muutused või on avastatud uusi ohte.

Muutusteks loetakse töökeskkonna renoveerimist või kui on kasutusele võetud uued tööruumid. Kui vahetatud on töövahendeid või kasutusele on võetud uus tehnoloogia.

Ka siis, kui on juhtunud tööõnnetus või avastatud töötajal kutsehaigus, mille põhjustajad ei ole varasemas riskianalüüsis kajastatud.

Heaks algpunktiks tööohutuse hindamiseks ettevõttes on ka meie pakutavad ja tasuta allalaetavad vormid.

Tagasi nimekirja

Tasuta artikkel:

3 sammu, mida teha, et dokumendid ettevõttes korras oleks!

Loe kohe