fbpx
Menüü

Psühhosotsiaalse ohuteguri hindamine

Igas töökeskkonnas on vajalik hinnata psühhosotsiaalsete ohutegurite mõju töötaja tervisele. Kui riskianalüüsi käigus on antud riski töötaja tervisele hinnatud, võib selguda, et töökeskkonnas on töötaja jaoks teemasid, mis tuleks lahendada. Lahendusteni jõutakse alati avatud ja usaldusliku vestluse teel. Üheks valideeritud tööriistaks psühhosotsiaalsete riskide hindamisel on OPSTI test (Organisatsiooni Psühhosotsiaalsete Tegurite Indikaator), mis on välja töötatud ja läbiviidav professor Mare Teichmann poolt.

OPSTI test on seadusest tulenevalt spetsiaalselt Eesti turule loodud ainuke omalaadne test, mis mõõdab/kirjeldab töökeskkonna psühhosotsiaalseid ohutegureid, võimaldab läbi viia riskianalüüsi hinnates töökeskkonnas erinevate psühhosotsiaalsete riskide suurust. Kohustus alustada psühhosotsiaalsete riskifaktorite kaardistamist ja hindamist individuaalsel ja organisatsiooni tasandil sekkumiseks on Eesti organisatsioonide jaoks uus (TTOS sellekohane muudatus jõustus 1.01.2019).

60-st küsimusest koosneva OPSTI testi usaldusväärsuse tõstmiseks on lisatud „vale skaala“. OPSTI test on elektrooniline test automaatse individuaalse tagasisidega testi täitjale ja testi elektrooniliselt täitmine võtab 10-15 min aega. Täna on OPSTI testi võimalik teha seitsmes keeles (eesti, vene, inglise, rootsi, saksa, prantsuse, poola keeles).

OPSTI test järgib kahte klassikalist tööstressi teaduspõhist lähenemisviisi. Esiteks stressori lähenemisviisi (Cooper & Williams, 1996[1]; Cox, 1978[2]; Hurrell, Nelson & Simmons, 1998[1]; Spector jt., 2002[2]; Teichmann ja Ilvest, 2007[3]), ja teiseks, Job-Demand-Control mudel (Karasek jt, 1998[4]; Karasek & Theorell, 1990[5]).

 

Teil on tööohutusega seotud küsimus?

    https://www.riskianaluus.ee/avalikudkoolitused/andmekaitsetingimused/
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.