fbpx
Menüü

Kuidas vältida töökeskkonna riskide muutumist äririskideks koroonaviiruse ehk COVID-19 tõttu

Tänaseks me kõik teame, mida me tegema peame. Rahvusvaheliselt ja riigisiseselt on tehtud korraliku teavitustööd, mida teha ja millest hoiduda, et ennast ja lähedasi haigestumisest säästa.

Teine küsimusi on see, kuidas me antud soovitustest lähtume, kuidas käitume ja sellega üldist haiguse levikut mõjutame.

Me kõik oleme mures, mis edasi? Mis saab meie ettevõttest ja töökohast?

Täna kogeme reaalselt seda, et ettevõtte moodustavad selles olevad inimesed. Kõik pingutavad, et päästa ettevõtet või hoida töötajaid töökohtadel. Samas näitab see olukord ka seda, kellest “inimestena” koosneb meie ettevõte. Kuidas meie inimesed mõtlevad? Kas nähakse takistusi ja raskusi või kääritakse käised üles ja hakatakse lahendusi otsima-rakendama.

Aeg koostööks

Nüüd on koostöö võime töökeskkonnaspetsialisti, töötaja ja ettevõtte juhi vahel eriti tähtsal kohal. See määrab tänases olukorras suuresti selle, milliseks kujuneb ettevõtte väljumine kriisi olukorrast.

Täna tuleb kõigil seljad kokku panna – riik, ettevõtted, töötajad! See kogemus, mille võrra kõik rikkamaks saavad, annab ka palju väärtuslikke õppetunde. Hetkel võib tunduda kohatu mõelda õppetundidele, kuna tegeletakse ellujäämisega. Samas astudes sammukese sellest keerisest välja, saame toimuvat eemalt vaadata ja hinnata, mis on see, mida me vajame, et kriisist suuremate kahjudeta välja tulla. Rahuliku meele säilitamine on hetkel suur võtmetegur.

Töökeskkonnaspetsialisti üheks rolliks on töökeskkonnas olevate terviseriskide hindamine. Terviseriski hinnatakse töökeskkonnas esinevate ohutegurite suhtes. Töökeskkonna peamiseid ohutegureid kirjeldab Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 – § 9.

Märka, et töökeskkonna riskid võivad muutuda äririskiks

Kuidas? Ettevõtetes, kus on töötaja füüsilise ja vaimse tervise hoidmine seatud äriedu kõrval võrdseks prioriteediks, töötavad suurema tõenäosusega tugevama immuunsusega inimesed. Töötajatel on hea vastupanuvõime kokkupuutel bioloogilise haigustekitajaga, töötaja püsib terve ning saab tööd teha. Kui aga inimene on väsinud või stressis, siis tekkinud paanika võib stressi taset veelgi kasvatada, kuna nüüd nõuab ka pereelu korraldamine oma osa. Ebakindlus ja olukorra kontrollimatuse tunne mõjutab väga palju inimese vaimset tervist. Vaimne tervis mõjutab omakorda olukorda, kas inimene on rahulik ja suudab säilitada „kainet mõistust“ või minnakse paanikaga kaasa.

  • Millise infoga on ettevõtte töötajad varustatud?
  • Kas töötaja oskab hoida antud olukorras enda füüsilist ja vaimset tervist?
  • Kas töötaja saab murega töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku või enda juhi poole pöörduda, et siirast toetust ja selgitusi saada?
  • Kuidas tegeletakse nende töötajatega, kellel on oht töökoht kaotada? Kas töötaja teab, mis on tema valikud-võimalused?
  • Kas ettevõttes liikuv informatsioon on läbipaistev ja üheselt mõistetav st kas see vähendab ebakindluste tunnet?

Töötajal on võimalus olla proaktiivne ja lahendusi välja pakkuda ning näidata üles koostöövalmidust. Lihtne on jääda ootama, et tööandja midagi välja mõtleks, aga see võib hoopis lõppeda viisil, mida me keegi soovi. Võimalikud koondamised ja ettevõtte sulgemise tõttu töökoha kaotamine on tänane reaalsus. Kas saame koos leida lahenduse, kuidas ettevõttet, enda töökohta ning sissetulekut päästa? Siinkohal saab töötaja mõelda, kas ja millised tema kompetentsid annaksid ettevõttele lisaväärtust antud olukorras. Kas töötaja oskused ja koostöövõime on niivõrd väärtuslikud, et nö lahkuminek ei ole variant. Kriisi situatsioon on andnud võimaluse analüüsida ennast ja enda oskusi.

  • Kuidas saan tööandajale kasulik olla?
  • Võibolla tasub üht-teist juurde õppida, juba täna?
  • Mis on need teemad, mis sind huvitavad?
  • Kuidas ja kus ennast tulevikus täiendada?

Juht saab mõelda, kas ta on ehitanud ettevõtte, kus töötajad raskes olukorras tulevad vastu, kuna tunnevad, et neid on varem väärtustatud ja nad on tundnud end hoituna. Stressis inimese võib aga kaotada pea, kuna ebakindlus võtab ära kaine mõtlemise – sisse lülitub ürgne ellujäämisinstinkt. Ürgne ellujäämisinstinkt hoolitseb aga selle eest, et me täidaksime mõtted pigem negatiivsete mõtete ja eeldustega, kuidas kõik võib minna. See külvab pigem paanikat juurde, mitte ei loo uusi lahendustele suunitletud mõtteid.

Juht, millal me oleme harjunud reageerima?

Kui olen koolitustel küsinud, kuidas tegeletakse ettevõttes ohuolukordade registreerimise ja õnnetusohule reageerimisega, tuleb tihtipeale vastuseks: „Tegeleme siis kui olukord tekib“. See on aga mõtteviis, mis võib saada ettenägematutes kriisiolukordades takistuseks. Mõtteviis, mis, on aga suunitletud süsteemsele ennetamisele, aitab kriisiolukorda suuremas mahus ennetada ja selleks teadlike plaanidega valmis olla. Siin saame rääkida ka tööõnnetuste vältimise kontekstist.

Kas oled enda ettevõttes läbi mõelnud järgmised küsimused:

  • Millised on teie ettevõttes igapäevased ennetustegevused töötajate tervise säilitamiseks?
  • Kas on välja töötatud protseduur-juhised-plaan, kuidas käitutakse kriisiolukordades? Kriisiplaan – paika on pandud, mille alusel (milline on kriisi ulatus) ja kes otsustab (kriisikomitees ja kes seda juhib), kuidas konkreetses olukorras tegutsetakse.
  • Milline on kriisikommunikatsiooni plaan?
  • Kas kriisiolukordades käitumiseks on rollid määratletud. Kes ja kuidas otsustab käivitada kriisiplaani?
  • Kes on teda toetavad meeskonnaliikmed?
  • Kuidas on korraldatud kriisimeeskonna töö?
  • Kas plaani ja tegevusi on praktikas läbi mängitud?

Kokkuvõttena tasub kindlasti läbi mõelda, mida saame juba täna õppida sellest kriisist, et olla juba täna ja tulevikus ettevõttena ettenägevam, tugevam ja vastupidavam ükskõik, millisele kriisile.

 

Jälgi usaldusväärseid andmeid:

Terviseamet,

Stenbocki maja,

Sotsiaalministeerium.

 

Riskianalüüs OÜ meeskond tuleb appi! Kirjuta või helista meile, aitame hea meelega lahendusi leida.

 

Rahulikku meelt ja tervist soovides,

Kristi Jõeorg, tegevjuht