fbpx
Menüü

Vaimsest tervisest töökohal – kuidas ära tunda ja ennetada probleeme?

Mis on vaimse tervise häbimärgistamine ja kuidas see inimest mõjutab?

“Oma vaimse tervise eest hoolitsemine, igasuguste kõrvalekallete märkamine ning nendega tegelemine peaks olema samavõrd enesestmõistetav kui valutava hambaga hambaarsti juurde minemine.”

Nii sõnas Tööohutuse ja Töötervishoiu Trefil 2020 kliiniline psühholoog ning psühhoterapeut Anna Haasma, kes pidas ettekande vaimse tervise häbimärgistamisest ja vaimse tervise probleemidega kaasnevast stigmatiseerimisest.

Kahjuks on vaimse tervise teema hetkel veel vägagi tagaplaanil. Psüühilistest probleemidest eelistatakse pigem mitte rääkida ning tugevalt on juurdunud eelarvamused inimeste suhtes, kel esineb psüühilisi kõrvalekaldeid.

Samas ei eita keegi, et hea psühhosotsiaalne töökeskkond on väga oluline inimeste produktiivsuse mõjutaja ning selle tagamine iga hooliva tööandja kohustus.

 

Mis põhjustab vaimse tervise probleeme?

Vaimse tervise probleemide tekkemehhanismid võivad olla kaasasündinud (tuleneda geneetikast, sünnieelsest keskkonnast), mõjutatud elusündmustest (suhted, keskkond, majanduslik olukord, traumaatilised sündmused), tuleneda stressist (selle all peetakse silmas liigset stressi, samas kui mõõdukas (positiivne) stress on pigem vajalik ning sunnib pingutama).

On levinud arusaam, et stressivaba elu on ideaalne.

Tegelikkuses vähendab stressi puudumine tegutsemistahet sarnaselt nagu liigne stress. Hea psühhosotsiaalne töökeskkond aitab ära hoida tööstressi ja läbipõlemissündroomi teket.

 

Kui sagedased on vaimse tervise probleemid? 

Haasma toob välja, et vaimse tervise probleemidega puutub kokku iga neljas kuni viies inimene aasta jooksul ja 30-40% inimestest elu jooksul. Samas väga paljud neist inimestest ei saa vajalikku abi, kuna nad ei mõista probleemi olemust, ei julge kuhugi pöörduda või ei tea, kuidas seda täpsemalt teha – mis on esimene samm?

Väga oluline on hakata abi otsima võimalikult vara, sest mida varem jõutakse haigusele jälile, seda tulemuslikum on ravi ning kiirem paranemine.

 

Kuidas meeleoluhäireid ära tunda? Millised on ohumärgid? 

Esimene märk on see, et inimene ise tunneb, et kannatab, ja tunneb end pidevalt häirituna. Ta on rahulolematu, näeb kõiges pigem negatiivset. Kindlasti tasub märgata, kui inimese käitumine või meeleolu on muutunud väga erinevaks n-ö keskmisest.

Kindlasti tuleks kohe abi otsida, kui muutus meeleolus või käitumises häirib juba igapäevaeluga toimetulekut, st suhted ja/või õpingud on rasked, töö ei edene, inimene ei hoolitse enda ja/või oma tervise eest.

Kõige sagedamini esineb ärevus- ja meeleoluhäireid. Ka mõttekäiguhäired nagu mõtete hajumine või väga aeglane mõtete koondamine võivad viidata psüühilistele häiretele.

Iga inimene kaldub mingil hetkel n-ö keskmisest kõrvale – ja igaüks võib ka vaimselt haigestuda.

Olgugi et inimene saab väga palju oma vaimse tervise heaks teha, on sageli siiski määravad geneetiline baas, elusündmused, keskkond ja nende omavaheline koostoime.

 

Stigmatiseerimine ehk häbimärgistamine

Vaimse tervise probleemidega kaasneb sageli ka häbimärgistamine ehk stigmatiseerimine.

Esineb nii sotsiaalset (ühiskonna poolt tulenevat) kui ka iseenese stigmatiseerimist. Häbimärgistamine on paljuski seotud vähese teadlikkuse ja eelarvamustega.

Vaimse tervise probleemidest ei julgeta avalikult rääkida – kuigi viimastel aastatel on ses osa nii mõndagi paremuse poole muutunud, näiteks mitmed tuntud inimesed on avalikult oma vaimse tervise muredest rääkinud.

Et aidata vaimse tervise probleemiga inimest, märka ja jälgi ka enda reaktsioone

  • Kas oled (võibolla tahtmatult) kedagi naeruvääristanud või hoopis teemat vältinud?
  • Kas söandad küsida, mis mureks, mis Sinuga juhtus, kas saan aidata?

Küllap on igaüks kogenud, et kipsis jalast on oluliselt lihtsam kõnelda kui mõnest vaimse tervise probleemist. Haasma nentis, et kui näiteks luumurruga inimesele halvasti öelda, paraneb tema füüsiline vigastus sellest olenemata prognoositava tempoga.

Samas vaimse tervise probleemiga inimese paranemiseks kuluv aeg võib märgatavalt pikeneda, kui temaga solvavalt või alandavalt suhelda.